Jõesäng: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pilt par
täpsus ehitust
2. rida:
'''Jõesäng''' ehk '''jõe säng''' ehk '''voolusäng''' on [[jõeorg|jõeoru]] sügavaim osa, milles alatiselt voolab [[vesi]].
 
Jõesängi veerge (küljepiire) nimetatakse [[kallas|jõekallasteks]]. Looklevatel ehk meandreerunud jõgedel saab eristada põrkekallast (jõekallas), kus vool on aeglasem kui sängi sirges osas. Põrkeveeruga külgnevat ala nimetatakse [[Suurvesi|Suurveesängisüvik]]uks, võijõesängi sirget osa aga [[tulvpõikmadal]]aaks. ajalJõesängi võibpikiprofiilis vesineed jõesängistkaks väljajõesängi tullatsooni javahelduvad ujutab üle [[lamm]]ikorrapäraselt.
 
[[Suurvesi|Suurvee]] või [[tulv]]a ajal võib vesi jõesängist välja tulla ja ujutab üle [[lamm]]i.
 
Soojema kliimaga aladel võib jõesäng kuivada. Seal voolab jõgi ainult teatud perioodil aastas, eriti pärast [[vihm]]asadusid või -perioode. Neid vooluveekogusid nimetatakse näiteks [[Lähis-Ida]]s [[vadi]]deks.
 
[[Kategooria: Potamoloogia]]
 
[[be-x-old:Рачное рэчышча]]