Erinevus lehekülje "Budism" redaktsioonide vahel

Lisatud 62 baiti ,  11 aasta eest
P
 
===Neli õilsat tõde===
BudismiBudha õpetuse ehk budaluse põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "[[Seadmuseratta käimapanemine]]" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinud [[Linnart Mäll]]), mille vaateid jagavad kõik budismibudaluse koolkonnad. Seal räägib Buddha [[neliNeli õilsatÕilsat tõdeTõde|neljastNeljast õilsastÕilsast tõestTõest]]; need on:
 
1. tõdeTõde kannatusest,
 
2. tõdeTõde kannatuse põhjusest,
 
3. tõdeTõde kannatuse lakkamisest ja
 
4. tõdeTõde kannatuse lakkamisele viivast teest.
 
See tee on [[õilisÕilis kaheksaosalineKaheksaosaline teeTee]]. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele, kesktee mõnu ja valu vahel.
 
BudismiBudaluse aluseks on tõdemus, et on olemas [[kannatus]] ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda – kuna kannatusel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilisÕilis kaheksaosalineKaheksaosaline teeTee. Kogu edaspidist budistlikubudaliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt.
 
===Sansaara ja nirvaana===
 
===Tegu===
India teiste mõttesuundadega sarnased on budismisbudaluses ka teo (skr ''[[karma]]'') ja teovilja (skr ''karmaphala'') mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja pühakus (bodhisattvad) on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates.
 
===Sõltuvuslik tekkimine===
 
===Tühjus===
Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on [[tühjus|tühjuse]] (sanskriti ''śūnyatā'') mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek (skr ''svabhāva''). Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima, ja tänu sellele on võimalik ka virgumine. Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budismbudalus rumaluse ehk teadmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks.
 
===Isetus===
Tühjuse mõiste teiseks väljenduseks on isetus (skr ''anātman''), mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele. Inimese kirjeldamisel tähendab see, et puudub see, mida nimetatakse iseks ehk minaks. "Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade (skr ''skandha'') kogum. Selle pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse aga budismisbudaluses kannatuse põhjuseks.
 
 
==Kolm kalliskivi==
78

muudatust