Budism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hiievana (arutelu | kaastöö)
Hiievana (arutelu | kaastöö)
78. rida:
 
==Tekstid ja koolkonnad==
Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel peale Buddha [[parinirvaana|parinirvaanat]] hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismibudaluse [[budismibudaluse suurkogu|suurkogudel]], mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli.
 
2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati buda pühakirjasid üles kirjutama. Esimeseks pühakirjaks oli tõenäoliselt ''Aštaśāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra'' (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles ka ''[[Tripitaka]]'' e "Kolmikkorv".
90. rida:
I at jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budalus, millest tänaseks on säilinud vaid üks koolkond – theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga pääses mõjule mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks koolkondadeks.
 
I at teisel poolel tekkis Indias veel üks budismibudaluse suund, [[vadžrajaana]] ehk teemantsõiduk, mille raames tekkisid oma kanoonilised pühakirjad tantrad. Vadžrajaana sai hiljem domineerivaks suunaks tiibeti budaluses.
 
==Budaluse levik==