Aleksander Tõnisson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
 
=== Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti Vabariigi sõjaväes===
Kui pärast tsaariwalitsuse kukutamist [[1917]] aasta kewadel Eesti rahwuslikku sõjawägesõjaväge looma hakati, kutsuti polkownikpolkovnik Tõnisson 1. Eesti polgu ülemaks, missugusesse ametisse ta [[9. mai]] [[1917]] astus. Sama aasta [[6. detsember]] nimetati ta 1. Eesti diwiisidiviisi brigaadiülemaks.
Võttis 1. Eesti polgu ülemana osa lahingutegevusest Riia rindel, Muhumaal ja Haapsalu piirkonnas Lääne Eesti rannikul Pärnust Paldiskini. Oli formaalselt kõikide WeneVene vägede juhataja selles piirkonnas.
 
Enamlaste wõimule peasemine WenemaalVenemaal ja WeneVene sõjawäesõjaväe lagunemine [[1917]] aasta wiimaselviimasel weerandilveerandil ei jätnud ka Eesti sõjawäesõjaväe kohta oma mõju awaldamataavaldamata. Et distsipliini ja korda noores sõjawäessõjaväes alal hoida tuli polkownikpolkovnik Tõnissonil wäljastpooltväljastpoolt sissetikkuwasissetikkuva enamlise wooluvoolu wastuvastu wõideldavõidelda. Kihutajatel läks siiski korda üht osa sõjawäge enamliseks muuta, milleks enamliste Läti wäeosade Tartus wiibimineviibimine tublisti kaasa aitas. WiimaksViimaks wõetivõeti polkownikpolkovnik Tõnisson enamlaste poolt wangivangi.
 
Saksa okupatsiooni ajal wõttis Tõnisson Eesti põrandaalusest omakaitse loomisest elawalt osa.