Valgelaup-sifaka: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
{{Taksonoomia
| pilt = Diademed closeupready to push off.jpg |thumb
| riik = [[Loomad]]
| hõimkond = [[Keelikloomad]]
| liik = Valgelaup-sifaka
| riik_ladina = Animalia
| hõimkond_ladina = Chordata
| klass_ladina = Mammalia
| selts_ladina = Primates
| liik_ladina = diadema
}}
'''Valgelaup-sifaka''' (''Propithecus diadema'') on [[Madagaskarindrilased|indrilaste]]i idaosas[[sugukond elav(bioloogia)|sugukonda]] [[sifaka]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[poolahv]].
 
Ta on kogukam kui samasse perekonda kuuluv [[tuttsifaka]], kuid eluviisilt sellega sarnane. Ta on üks suurimaid tänapäevaseid poolahve: täiskasvanud isendi pikkus on keskmiselt 105 cm, millest poole moodustab [[saba]]. Tal on pikk ja siidine [[karvastik]] ning teda on kirjeldatud ühena kõige värvilisematest ja atraktiivsematest poolahvidest.
Elutseb gruppides. Ühele grupile võib kuuluda 25-60 hektariline maa-ala.
 
Ta elab Kagu-[[Madagaskar]]i [[vihmamets]]ades ja kuulub [[ohustatud liik]]ide hulka. Valgelaup-sifakate vaatlemise kohad asuvad [[Mantadia Rahvuspark|Mantadia rahvuspargis]] ja [[Tsinjoarivo]] metsades.
Toidu suhtes väga valiv, sööb peamiselt lehti, puuvilju, seemneid ja lilli.
 
Ta elutseb salkades, kuhu kuulub harilikult 2–10 isendit. Salka võib kuuluda mitu täiskasvanud isast ja mitu täiskasvanud emast. Ühele salgale võib kuuluda 25-60 hektari suurune maa-ala, mille piire tähistavad [[lõhnanääre|lõhnanäärmete]] eritisega nii emas- kui isasloomad. Salk kaitseb oma maa-ala küll teiste valgelaup-sifakate eest, kuid võib seda jagada näiteks [[leemur]]itega. Selleks, et oma maa-ala piire tähistada, läbib valgelaup-sifaka suhteliselt pikki vahemaid, üle poolteise kilomeetri päevas. Seetõttu sööb ta mitmekesist ja energiarikast taimtoitu: üle 25 eri liiki taimi iga päev. Ta sööb mitte ainult [[puuvili|puuvilju]], vaid ka [[lill]]i, [[seeme|seemneid]] ja [[leht]]i. Toidu proportsioonid muutuvad aastaajati. Toidu suhtes on ta väga valiv.
Puueluviisiline [[imetaja]].
 
Suure poolahvi kohta on valgelaup-sifaka küllaltki jõuline. Ta suudab külgsuunas läbi õhu liikuda kiirusega kuni 30 km/h. Tal on musklis jalad, millega suudab end vertikaalselt puutüvelt külgsuunas kaugele tõugata. On võimalik, ehkki tõestamata, et sellist jõudu soodustab kahe taime söömine, mis sisaldavad suures koguses [[alkaloid]]e. Valgelaup-sifaka on puiseluline: maapinnal nähakse teda harva, pigem ronib ta püstise puu otsa ja hüppab külgsuunas teise puu otsa.
 
Tema ainsad looduslikud vaenlased on [[fossa]] ja [[niiluse krokodill]]. Kui röövloom saabub salga maa-alale, teeb valgelaup-sifaka hoiatushäälitsuse, mis meenutab suudluse heli.
 
Suguline küpsus saabub 2–3-aastaselt nagu teistelgi sifakatel, isastel pisut hiljem kui emastel. Nende paljunemiskäitumisest on teada vähe, kuid usutakse, et emane on selles osas vastuvõtlik üksnes paaril päeval aastas. Emasloom on domineeriv nagu teistelgi sifakatel ja paaride moodustumises on emasel suurem osa. [[Kopulatsioon]] toimub millalgi suvel (detsembris) ja üldiselt toob iga emane igal aastal ühe poja ilmale. [[Tiinus]] kestab 4 kuud nagu teistelgi sifakatel ja elu kestab kuni 18 aastat nagu teistelgi sifakatel.
 
{{commons|Propithecus diadema}}
 
[[Kategooria:Indrilased]]
 
 
[[de:Diademsifaka]]
27 787

muudatust