Paul Johansen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Johansen sündis [[Tallinn]]as taanlasest maaparandusinseneri [[Jens Christian Johansen]]i perekonnas. Ta õppis [[Tallinna toomkool]]is ning lõpetas selle [[1919]]. aastal. Sama aasta suvel astus ta õppursõdurina Rahvaväkke, ent [[Vabadussõda|Vabadussõja]] rinnetele ta ei jõudnud. Sama aasta lõpus asus ta õppima [[Kopenhaagen]]isse ja peagi [[Saksamaa]]le, esialgu agraarinseneriks, ent peagi loobus ta sellest suunast ajaloo kasuks. [[1924]]. aastal sai Johansen [[Leipzigi ülikool]]i ajaloodoktoriks ning naasis Eestisse, asudes tööle [[Tallinna Linnaarhiiv]]is.
Johansenist kujunes peagi üks olulisemaid Eesti ajaloolasi, ta uuris läbi tohutu hulga materjale nii Tallinna vanema ajaloo, eriti asustuse (rahvastiku) ajaloo, kui ka agraarajaloo kohta, olles viimasele suunale üheks alusepanijaks Eestis. Tema ilmselt olulisemaks teeneks on [[Taani hindamisraamat]]us leiduva agraar- ja asustusajaloolise materjali uurimine ning tõlgendamine, mille tulemuseks oli põhjalik ülevaade [[13. sajand]]i Põhja-Eesti asustus- ja agraaroludest. Samuti juhtis Johansen tähelepanu [[
[[1939]]. aasta lõpus siirdus Johansen koos [[baltisakslased|baltisakslastega]] Saksamaale ning jätkas ajaloolasetööd [[Hamburg]]i ülikoolis. [[1942]]–[[1945]] oli ta sunnitud teenima tõlgina saksa idavägedes, sest keeldus [[NSDAP]]sse astumast. Sealjuures külastas ta [[1944]]. aastal veel viimast korda ka Eestit. [[1945]]–[[1946]] oli ta sõjavangis ning naasis seejärel Hamburgi ülikooli, kus ta õpetas kuni surmani. [[1964]]. aastal esitas Johansen hüpoteesi, et [[Balthasar Russow]] võib olla eesti päritolu. Paraku jäi nii see uurimus kui ka mitmed teised tööd (näiteks [[Läti Henrik]]u elu ja tegevuse uurimine) pooleli, kuna ta suri juba järgmise aasta kevadel.
| |||