Polümerisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
25. rida:
Olenevalt [[monomeer]]i keemilisest ehitusest esineb suur hulk erinevaid polümerisatsiooni mehhanisme. [[Elemenraarreaktsioon]]ide põhjal jagatakse polümerisatsioonireaktsioonid kahte põhitüüpi:
*[[ahelpolümerisatsioon]] (''chain-growth polymerization'') – kus [[kaksikside]]t sisaldavad või tsüklilised monomeeri molekulid [[initsiaator]]i juuresolekul annavad aktiivsed [[intermediaat|intermediaadid]], mis liituvad monomeeri kaksiksideme või tsükliga moodustades üha kasvavad aktiivsed intermediaadid ja lõpuks makromolekulid
*[[astmeline polümerisatsioon]] (''step-growth polymerization'') – kus bi- või multi[[funktsionaalrühm|funktsionaalne]] monomeer reageerib andes stabiilsed [[vaheprodukt]]id: [[dimeer]]id, edasi [[trimeer]]id, edasi [[oligomeer]]id ja lõpuks pikad polümeersed ahelad; ning astmelise mehhanismi järgi kulgevad kõik [[polükondensatsioon]]i protsessid, milles [[kõrvalprodukt]]ina eraldub (eraldatakse) mingi lihtne ühend, näiteks [[vesi]], [[ammoniaak]] jm; astmelise mehhanismi järgi kulgevad kõik [[polükondensatsioon]]i protsessid.
 
Teine kontseptsioon polümerisatsioonireaktsioonide klassifitseerimisel lähtub [[brutoreaktsioon]]idest. Siin on samuti kaks põhiklassi, mis enamasti langevad kokku eeltoodud kahe põhitüübiga, kuid mitte kõigil juhtudel. Siin eristatakse: