Polümerisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
nM → (-M)<sub>n</sub>-
Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka
Polümerisatsioonireaktsioonid toimuvad pöördumatult. Polümeeride olulised karakteristikud on [[polümerisatsiooniaste]] n ja keskmine [[molekulmass]] M<sub>W</sub>.
9. rida:
Kui omavahel liituvad ühe monomeeri molekulid, siis on tegu homopolümerisatsiooniga, saadakse [[homopolümeer]]. Kui liituvad erinevate monomeeride molekulid, siis on tegu kopolümerisatsiooniga, saadakse [[kopolümeer]].
[[Polükondensatsioon]] on polümeersete makromolekulide moodustumine bi- (või multi-)[[funktsionaalne rühm|funktsionaalsetest]] ühenditest, millega kaasneb väikeste molekulide ([[vesi]], [[ammoniaak]], [[alkoholid|alkohol]], [[vesinikkloriid]] jm) eraldumine. Siin realiseerub [[kondensatsioonireaktsioon|kondensatsiooni]] mehhanism ja kogu protsessi jooksul toimub astmeline ahela kasv üle stabiilsete vaheproduktide
[[Oligomerisatsioon]] on polümerisatsiooniprotsess, kus monomeer konverteeritakse madala [[polümerisatsiooniaste|polümerisatsiooniastmeni]] (n = …10…100…).
17. rida:
[[Elav polümerisatsioon]] (''living polymerization'') on [[liitumispolümerisatsioon]]i alaliik, kus süsteemis ei esine reaktsiooniahela lõpetamise ja ülekande reaktsioone ning initsieerimise kiirus ületab ahela kasvu kiirust. Seega süsteemis „elavad” aktiivsed polümeersed molekulid.
Peamised polümeeride sünteesi meetodid on plokimeetod (
==Polümerisatsiooni põhitüübid: kaks kontseptsiooni==
24. rida:
Olenevalt [[monomeer]]i keemilisest ehitusest esineb suur hulk erinevaid polümerisatsiooni mehhanisme. [[Elemenraarreaktsioon]]ide põhjal jagatakse polümerisatsioonireaktsioonid kahte põhitüüpi:
*[[ahelpolümerisatsioon]] (''chain-growth polymerization'') – kus [[kaksikside]]t sisaldavad või tsüklilised monomeeri molekulid [[initsiaator]]i juuresolekul annavad aktiivsed [[intermediaat|intermediaadid]], mis liituvad monomeeri kaksiksideme või tsükliga moodustades
*[[astmeline polümerisatsioon]] (''step-growth polymerization'') – kus bi- või multi[[funktsionaalrühm|funktsionaalne]] monomeer reageerib andes stabiilsed [[vaheprodukt]]id: [[dimeer]]id, edasi [[trimeer]]id, edasi [[oligomeer]]id ja lõpuks pikad polümeersed ahelad ning eraldub (eraldatakse) mingi lihtne ühend, näiteks [[vesi]], [[ammoniaak]] jm; astmelise mehhanismi järgi kulgevad kõik [[polükondensatsioon]]i protsessid.
Teine kontseptsioon polümerisatsioonireaktsioonide klassifitseerimisel lähtub [[brutoreaktsioon]]idest. Siin on samuti kaks põhiklassi, mis enamasti langevad kokku eeltoodud kahe põhitüübiga, kuid mitte kõigil juhtudel. Siin eristatakse:
51. rida:
|}
==Kasutamine==
[[Polümeer]]e võib saada väga laias ulatuses varieeruvate omadustega olenevalt valitud lähteaine(te)st, initsieerimisviisist, sünteesi meetodist ja tingimustest jne. Sellest tulenevad ka loendamatud sünteetiliste polümeeride kasutusalad:
*[[plastid]] ehk plastmassid
*[[kiudained]]
*[[kautšuk]]id ja [[kummi]]d
*[[ioniit|ioniidid]]
*[[liimid]]
*[[lakid]]
*[[vaigud]]
== Vaata ka ==
|