Erinevus lehekülje "Gabro" redaktsioonide vahel

Lisatud 1209 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
'''Gabro''' on [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega [[süvakivim]].
 
[[IUGS]]-i klassifikatsiooni kohaselt on gabro süvakivim ehk [[Terasuurus|jämedateraline]] [[tardkivim]], mille [[Kvarts|kvartsisisalduskvarts]]isisaldus [[QAPF-diagramm]]il on 0...50–5%, ning P / (A+P) > 0,9 (P &ndash; [[plagioklass]];, A &ndash; [[leelispäevakivi]]) ja [[plagioklassi number]] on suurem kui 50 (An<sub>50</sub>).
 
Gabro on laialtlevinud [[kivim]] ja ühendab endas paljusid kitsama nimetusega [[erim]]eid. Gabro on makroskoopiliselt tumeda välimusega musti, rohekaid ja halle [[mineraal]]e sisaldav kivim. Gabrot moodustavad [[mineraalitera]]d on enamasti [[paljas silm|palja silmaga]] eristatavad (kivimil on [[faneriitne struktuur]]).
 
Gabro sisaldab [[pürokseen]]e, [[plagioklass]]i, [[amfibool]]e ja [[oliviin]]i. Tavaliselt leidub ka mõni protsent [[raud|raua]] ja [[titaan]]i [[oksiid]]e, näiteks [[magnetiit]]i, [[ilmeniit]]i ja [[ulvöspinell]]i.
Gabro on moodustunud [[maakoor]]es tardunud aluselise (suhteliselt [[Räni|ränivaese]]) koostisega [[intrusiiv]]ides. Gabroga sama koostisega on [[vulkaaniline kivim]] [[basalt]] ja [[soonkivim]] [[diabaas]]. Gabrost erinevad nad peamiselt [[Kivimi struktuur|struktuuri]] poolest.
 
Pürokseen on peamiselt [[klinopürokseen]], kuid esineb väikeseid [[ortopürokseen]]i koguseid. Kui ortopürokseeni on oluliselt rohkem kui klinopürokseeni, nimetatakse sellist kivimit [[noriit|noriidiks]]. Esineb ka [[kvarts]]gabrosid, mis on tõenäoliselt tekkinud [[räni]]ga üleküllastunud [[magma]]st. [[Esseksiit]] seevastu on tekkinud räniga küllastumata magmast, mis viib [[feldšpatoid]]se mineraali [[nefeliin]]i tekkeni.
Gabroga sarnane kivim on [[dioriit]].
 
Gabro on moodustunud [[maakoor]]es tardunud aluselise (suhteliselt ränivaese, kuid [[magneesium]]i- ja rauarikka) koostisega [[intrusiiv]]ides, kui sulamagma maapinna all kristalliliseks massiks jahtub. Suur osa maakoorest on tekkinud gabrona [[ookeani keskahelik]]es.
Gabrole andis [[Itaalia]] [[linn]]a [[Gabbro]] järgi nime [[Saksamaa|saksa]] [[geoloog]] [[Christian Leopold von Buch]] aastal [[1810]].
 
Gabro on moodustunud [[maakoor]]es tardunud aluselise (suhteliselt [[Räni|ränivaese]]) koostisega [[intrusiiv]]ides. Gabroga sama koostisega on [[vulkaaniline kivim]] [[basalt]] ja [[soonkivim]] [[diabaas]]. Gabrost erinevad nad peamiselt [[Kivimi struktuur|struktuuri]] poolest. Gabroga sarnane kivim on [[dioriit]].
 
Gabrole andis [[Itaalia]]s [[linnToskaana]]as asuva [[Gabbro]] [[linn]]a järgi nime [[Saksamaa|saksa]] [[geoloog]] [[Christian Leopold von Buch]] aastal [[1810]].
 
== Kasutamine ==
 
Gabro sisaldab sageli väärtuslikes kogustes [[kroom]]i, [[nikkel|niklit]], [[koobalt]]it, [[kuld]]a, [[hõbe]]dat, [[plaatina]] või [[vasksulfiid]]i.
 
Gabro on vastupidav ja näeb üsna kena välja, mistõttu seda kasutatakse välistingimustes, näiteks [[sillutis]]e- ja [[hauakivi]]dena ning [[köök]]ide kujunduses. Gabrot nimetatakse '''mustaks graniidiks'''.
 
[[Kategooria:Tardkivimid]]
26 958

muudatust