2.-osa läks tagsi itta oma kunagisele algsele kodumaale Huangtse jõe äärde, kus asuti hiinlaste teenistusse;
3.- osa liikus Tarbagatai ja Sauri mägedesse, kust hiljem edasi liikudes alistati Kesk-Aasia ;
4.-osa (Euroopale tuntud haru)rändas al 155 kuni 158.a-ks läände Jaiki jõe piirkonda (Kaspia merest põhjas). Mitusada aastat peale seda polnud neistsellest kirjutatudharust märkmeid, enne kui aastal 360 hakkas Hunni-Alaani sõda, mis lõppes 370 aastal hunnide võiduga. Alaanide (elukoht Põhja-Kaukaasias) poolel oli võimas Gootide riik, kelle poolt alistatud rahvad liitusid hunnidega ning olid seda kuni Attila surmani. Kreeklaste poolt tähendatud legend räägib: Hunnid läksid ratsaväega üle Kertši väina Krimmi 1 hirve jälgedes, ning sattusid sealt gootide selja taha, kes neid Doni jõe ääres ootasid ning sellega oli Hunnide strateegiline võit saavutatud ja tulevased liitlased tagatud).375 aastal põgenesid läänegoodid hunnide hõimuliidu eest üle Doonau Ida-Rooma-sse. Idagoodid liitusid hunnide liidugahunnidega.
Aastal 400 ilmusid hunnid[[Pannoonia]]sse. Täielikult asutiasus enamus hunne Pannoniasse peale 412 a.-t. Olid võimsuse tipul [[Attila]] ajal (434-453), kui nende võimuliit valitses Mustast merest Reinini ulatuvat maa-ala. Ületasid [[451]] [[Rein]]i, tungisid [[Gallia]]s [[Orleans]]'ini, [[Katalaunia lahing]] [[Lääne-Rooma riik|Lääne-Roomaga]] jäi viiki, aasta hiljem rüüstasid [[452]] Põhja-Itaaliat, hävitasid [[Aquileia]]. Arvatakse, et hunnide retked olid ka üheks Veneetsia linna tekke tsementeeriminekinistamiseks.
Pärast Attila surma, aasta pärast, hõimuliit lagunes (454.a), osa hunne hukkus võitluses, osa rändas itta janing sulassegunes kujunevate Ida-Euroopa stepirahvaste hulka.
