Induktsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Induktsioon''' on [[filosoofia]]s [[arutlemine|arutlemise]] viis, mille puhul sellest, et ühtedel [[asi|asjadel]] on teatav [[omadus]], [[järeldamine|järeldatakse]], et see omadus on ka mõnel teisel asjal, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka [[tulevik]]us.
Induktsiooni tõlgendatakse sageli kui [[tõenäosus]]el põhinevat järeldamist, mis viib kõigest tõenäolistele järeldustele. Laiemas mõttes nimetataksegi '''induktsiooniks''' tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi. ▼
Laiemas mõttes nimetatakse '''induktsiooniks''' ka [[induktiivne argument|induktiivse arutluse]] esitamist või [[arutlemine|arutlemist]], mida vaadeldakse induktiivset arutlust järgivana. ▼
▲
Erinevalt [[deduktsioon]]ist ei taga induktsioon, et kui [[eeldus]]ed on [[tõesus|tõesed]], siis ka [[järeldus]] on tõene.
==Klassikalised näited==
▲Induktsiooni tõlgendatakse sageli kui [[tõenäosus]]el põhinevat järeldamist, mis viib kõigest tõenäolistele järeldustele.
Klassikalised näited induktsioonist (induktiivsest järeldusest) on järgmised:
21. rida ⟶ 23. rida:
Teist näidet kasutas [[David Hume]], kes rõhutas induktsiooni mittekehtivust. Et induktsioon ei ole usaldatav, seda illustreerib näide kanast, kes järeldab sellest, et perenaine on talle igal hommikul süüa toonud, et ka homme hommikul tuuakse talle süüa (kuigi tegelikult väänatakse tal homme hommikul hoopis kael kahekorra). Hume'i arvates kasutavad inimesed induktsiooni ainult seetõttu, et neil on selline kasulik harjumus; episteemilist [[õigustus]]t induktsioonil ei ole.
==Induktsiooniprobleem==
{{vaata|Induktsiooniprobleem}}
[[Induktsiooniprobleem]] seisneb küsimuses, mis ikkagi õigustab induktsiooni kasutamist. Probleemi lahendamiseks on püütud rajada [[induktiivne loogika|induktiivset loogikat]].
26. rida ⟶ 30. rida:
==Baconi induktsioon==
{{vaata|Baconi induktsioon}}
Reaktsioonina [[Aristoteles]]e-mõjulisele [[teadus]]ele avaldas [[Francis Bacon]] [[1620]]. aastal raamatu "[[Novum Organum]]", milles ta esitas uue [[teaduslik meetod|teadusliku meetod]]i, mis põhines süstemaatilisel [[teadmised|teadmiste]] kogumisel [[füüsiline maailm|füüsilisest maailmast]] [[vaatlus]]te ja [[katse]]te teel.
| |||