Redaktsioon: 23. november 2009, kell 00:28 redigeeri ErlichLw (arutelu \| kaastöö) 890 muudatust P →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. november 2009, kell 00:59 redigeeri eemalda ErlichLw (arutelu \| kaastöö) 890 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
45. rida: Soomusrongi nr. 2 Valgast ületoomine probleeme ei tekitanud. Kuna kasarmud olid juba ehitatud oma aja kohta küllalt moodsad ja avarad, siis paigutati isikkoosseis põhiliselt soomusrongi nr. 3 kasarmusse. Nõndanimetatud "Irve kasarmusse" koondati hästi sisustatud õppeklassid. Väga salapärane oli [[topograafia]]klass, kus paiknes makett Tapa ümbrusest. See asus umbes 3×3 m suurusel laual, kuhu olid paigutatud kõik maastikul paiknevad [[maantee]]d, [[külavahetee]]d, ~~soomusrongide~~[[soomusrong]]ide [[raudtee]]süsteem, [[jõgi]], [[sild\|sillad]] ja [[raudteejaam]]. Makett oli väga ilusasti tehtud ja maksis rügemendile küllalt palju juba materjalide poolest. [[Pilt:Soomusrongirugement 2.jpg\|thumb\|300px\|left\|Soomusrongirügemendi [[ajateenija]]d poseerimas relvadega 1930. aastate lõpul.]] 55. rida: ===Rügemendi 20. aastapäev=== [[29. november\|29. novembril]] [[1938]]. aastal pühitses Soomusrongirügement pidulikult ~~[[soomusrong]]ide~~soomusrongide 20. aastapäeva. Pidustuste päeval kell 12 toimus rügemendi spordiväljakul paraad, mille võttis vastu diviisiülem [[kindralmajor]] [[Aleksander Pulk]], kes oma kõnes tervitas eriti palavalt aastapäevale saabunud ligi sadat soomusronglasest veterani. Peale paraadi pakuti kõikidele pidulistele rügemendi sööklas lõunasööki. Seejärel tutvusid külalised rügemendi rajatiste ja soomusrongidega. Kell 16 algas kino-spordisaalis aktus, mille avas rügemendiülem [[kolonel]] [[Voldemar-Karl Koch]]. Pikema sõnavõtuga esines [[Eesti Vabadussõda\|Vabadussõja]]-aegne soomusrongide ülem [[Karl Parts]]. Muuhulgas meenutas ta soomusrongide isa, [[kontradmiral]] [[Johan Pitka]]t, kes ise ei saanud haiguse tõttu kohale tulla. Kõne lõpetas ta Vabadussõjas langenud soomusronglaste mälestamisega, rõhutades eriti [[kapten]] [[Anton Irv]]e võitlusteed ja teeneid. Soomusrongi "Kapten Irv" ülem [[kolonelleitnant]] [[Paul Villemi]] andis rügemendile üle sõjaaegse lahingulipu. Soomusrongi nr. 2 nimel andis tervitused edasi [[kolonel]] [[Jaan Lepp]], soomusrongi nr. 3 nimel reservkolonel [[Oskar Luiga]].

Soomusrongirügement: erinevus redaktsioonide vahel