Soomusrongirügement: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Väeüksus
|nimi= Soomusrongirügement
|pilt= [[Pilt:Soomusrongirugement.png|200px]]
|pildiallkiri= Soomusrongirügemendi embleem
|aeg= [[30. november]], [[1934]] – [[1941]]
|riik= {{PisiLipp|Eesti}}
|kuuluvus= [[Eesti sõjavägi]]
|haru=
|liik= [[Soomusvägi]]
|ülesanne=
|suurus= [[Rügement]]
|alluv= [[1. Diviis]]
|garnison= [[Tapa]]
|hüüdnimi=
|patroon=
|moto=
|värvid=
|marss=
|maskott=
|praegune_ülem=
|lahingud=
|ülem1=
|ülem1_silt=
|märkimisväärsed_ülemad= [[Voldemar-Karl Koch]]<br>[[Erich Johann Friedrich Toffer]]
|tähtpäevad= [[29. november]]
|märk=
|märk_silt=
}}
'''Soomusrongirügement''' oli [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] soomusrügement [[Tapa]]l.
==Ajalugu==
[[1934]]. aasta [[30. november|30. novembrist]] liideti senised [[1. Soomusrongi Rügement|1.]] ja [[2. Soomusrongi Rügement|2. soomusrongirügement]] üheks Soomusrongirügemendiks asukohaga Tapal. Rongidelt võeti ära kuulipildurkompaniid ning likvideeriti dessantkompaniid. Viimaste asemel jäeti iga [[divisjon]]i koosseisu ainult üks jalaväerühm valve- ja [[Vahiteenistus (sõjandus)|vahiteenistuseks]].<ref>[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 21</ref><ref>Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 63</ref>
Rügemendi koosseisu kuulusid:
*[[staap]],
*I divisjon (soomusrongid "[[Kapten Irv]]" ja [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|nr. 2]], kuulipildurkompanii
*II divisjon ([[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3
*tehnikatöökoda,
*töökomando
*meditsiiniambulants,
kokku 544 meest.{{lisa viide}}
[[Pilt:1. Soomusrongirug kasarmud.jpg|thumb|300px|right|Vasakul soomusrongi "Kapten Irv" meeskonna kasarm, paremal soomusrongi nr. 3 meeskonna kasarm, keskel kino-spordihoone ja sööklahoone.]]
Soomusrongi nr. 2 [[Valga]]st ületoomine probleeme ei tekitanud. Kuna kasarmud olid juba ehitatud oma aja kohta küllalt moodsad ja avarad, siis paigutati isikkoosseis põhiliselt soomusrongi nr. 3 kasarmusse.
Nõndanimetatud "Irve kasarmusse" koondati hästi sisustatud õppeklassid. Väga salapärane oli [[topograafia]]klass, kus paiknes makett Tapa ümbrusest. See asus umbes 3×3 m suurusel laual, kuhu olid paigutatud kõik maastikul paiknevad [[maantee]]d, [[külavahetee]]d, soomusrongide [[raudtee]]süsteem, [[jõgi]], [[sild|sillad]] ja [[raudteejaam]]. Makett oli väga ilusasti tehtud ja maksis rügemendile küllalt palju juba materjalide poolest.
Maketil harjutati erinevaid lahinguolukordi ja nn Tapa lahingu sai seal edukalt maha mängida ning kogu vastava varustuse täpselt lahingukorra järgi peale asetada. Nii sai luua keerulisi lahingusituatsioone ja samas nalja visata.
Teine kasutusel olev ruum oli õppeklass, kus õpetati ainet nimetusega "Relva materiaalosa". Seal olid stendidel lahtivõetult kõik detailid püssist kuni kauglaskehaubitsani. Ruumi keskel laual asetses [[kuulipilduja]] oma täies ilus, mille tasutal sõdurpoisid armastasid ennast pildistada lasta.<ref>Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 30</ref>
===Rügemendi 20. aastapäev===
[[29. november|29. novembril]] [[1938]]. aastal pühitses Soomusrongirügement pidulikult [[soomusrong]]ide 20. aastapäeva. Pidustuste päeval kell 12 toimus rügemendi spordiväljakul paraad, mille võttis vastu diviisiülem [[kindralmajor]] [[Aleksander Pulk]], kes oma kõnes tervitas eriti palavalt aastapäevale saabunud ligi sadat soomusronglasest veterani. Peale paraadi pakuti kõikidele pidulistele rügemendi sööklas lõunasööki. Seejärel tutvusid külalised rügemendi rajatiste ja soomusrongidega.
Kell 16 algas kino-spordisaalis aktus, mille avas rügemendiülem [[kolonel]] [[Voldemar-Karl Koch]]. Pikema sõnavõtuga esines [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]]-aegne soomusrongide ülem [[Karl Parts]]. Muuhulgas meenutas ta soomusrongide isa, [[kontradmiral]] [[Johan Pitka]]t, kes ise ei saanud haiguse tõttu kohale tulla. Kõne lõpetas ta Vabadussõjas langenud soomusronglaste mälestamisega, rõhutades eriti [[kapten]] [[Anton Irv]]e võitlusteed ja teeneid. Soomusrongi "Kapten Irv" ülem [[kolonelleitnant]] [[Paul Villemi]] andis rügemendile üle sõjaaegse lahingulipu. Soomusrongi nr. 2 nimel andis tervitused edasi [[kolonel]] [[Jaan Lepp]], soomusrongi nr. 3 nimel reservkolonel [[Oskar Luiga]].
Tervitustelegrammi õnnesoovidega saatsid sõjavägede ülemjuhataja [[kindral]] [[Johan Laidoner]], [[sõjaminister]] [[kindralleitnant]] [[Paul Lill]], staabiülem [[Nikolai Reek]] jt. Kokku üle 70 telegrammi [[Eesti]]st ja [[Soome]]st. Aktus lõppes [[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm|Eesti Vabariigi hümni]] laulmisega. Õhtul oli külalistele ja rügemendi kaadrile pidulik õhtusöök, mis kestis kuni väliskülaliste lahkumiseni öiste rongidega.
[[30. november|30. novembril]] toimus rügemendi võimlas veel segaeeskavaga pidu. Pidustused lõppesid laupäeva õhtul ballidega [[ohvitser]]ide ja [[üleajateenija]]te [[Ohvitseride kasiino|kasiinodes]].
Paraku jäi see viimaseks Soomusrongirügemendi juubeliks.<ref>Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 63-64</ref>
===Rügemendi likvideerimine===
Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti Vabariigi okupeerimist ja liitmist Nõukogude Liiduga]] likvideeriti alates septembrist [[1940]] Eesti sõjavägi, millest moodustati [[Punaarmee]] [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. territoriaal-laskurkorpus]]. Soomusronge ei olnud korpuse koosseisus ette nähtud.<ref name=Soomusrongid21-22>[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 21-22</ref>
[[Heljo Joorits]]a mälestustes alustati käsirelvade kokkukorjamist rügemendi staabihoonesse juba [[17. juuni]]l 1940, veel Eesti Vabariigi ajal enne [[Juunipööre|21. juuni riigipööret]], kui [[Tapa mõis]]a saabusid [[Tallinn]]ast kolm nahkkuubedes meest, neist kaks [[vene keel]]t kõnelevat.
Juuli alguses tuli rügementi vene jalaväeosa. [[Suurtükk|Suurtükid]] tõsteti suurtükivagunite alustelt ümber lahtistele kaubavagunitele ja viidi [[Nõukogude Liit|Venemaale]]. Kuuldavasti kasutati neid [[Inglismaa]]l valmistatud suurtükke veel [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Leningrad]]i kaitsmisel [[Oranienbaum]]i [[platsdarm]]il.<ref>Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 64</ref>
Soomusrongirügement likvideeriti ja kõik selle [[vedur]]id ning [[vagun]]id, nii soomustatud kui soomustamata, võttis [[12. veebruar]]il [[1941]] üle Punaarmee [[Balti Erisõjaväeringkond]]. Eesti lahinguvagunite edasine saatus on teadmata. Kõige tõenäolisemalt need lammutati.<ref name=Soomusrongid21-22 />
==Relvastus==
Soomusrongirügemendis oli [[1930. aastad|1930. aastate]] teisel poolel 8 kerget, 4 segatüüpi ja 4 rasket suurtükivagunit:
{| class="wikitable" border="1"
|-
! Nimi
! Ehitamise aasta
! Tüüp
! Soomus
! Relvastus
|-
| "Hävitaja" || [[1925]] || kerge || 10 mm kroomnikkelteras, katus 8 mm lehtraud || kaks 76 mm vene kahurit tumbal
|-
| "Vanapagan" || 1925 || kerge || 10 mm kroomnikkelteras, katus 8 mm lehtraud || kaks 76 mm vene kahurit tumbal
|-
| "Maru" || 1925 || kerge || 10 mm kroomnikkelteras, katus 8 mm lehtraud || kaks 76 mm vene kahurit tumbal
|-
| "Vapper" || 1925 || kerge || 10 mm kroomnikkelteras, katus 8 mm lehtraud || kaks 76 mm vene kahurit tumbal
|-
| "Võitleja || [[1933]]/[[1938|38]] || kerge || [[raud]] + 160 mm [[betoon]] || kaks 76 mm vene kahurit tumbal
|-
| "Tont" || [[1921]], lammutatud [[1936]] || kerge || Teadmata || kaks 76 mm vene kahurit tumbal
|-
| "Taara" || [[1931]] || kerge || 8 mm katlaraud || kaks 76 mm vene kahurit tumbal
|-
| "Uku" || [[1920. aastad|1920. aastatel]] || kerge || 12 mm katlaraud || kaks 76 mm vene kahurit tumbal
|-
| "Pikker" || 1920. aastatel || sega || 8-12 mm katlaraud || 76 mm vene kahur tumbal, 107 mm Schneideri kahur lafetil
|-
| "Kõu" || [[1932]] || sega || 8-12 mm katlaraud || 76 mm vene kahur tumbal, 107 mm Schneideri kahur lafetil
|-
| "Sabolotnõi" || [[1919]] + rügemendis remonditud || sega || 12 mm katlaraud || 76 mm vene kahur tumbal, 107 mm Schneideri kahur lafetil
|-
| "Tasuja" || [[1933]] || sega || 12 mm + rikošetiribid 4 mm + 4 mm katlaraud || 120 mm inglise kahur tumbal, 76 mm vene kahur tornis
|-
| "Onu Tom" || [[1930]] || raske || 12 mm + rikošetiribid 4 mm + 4 mm katlaraud || kaks 152 mm Vickersi haubitsat tumbal
|-
| "Lembit" || 1931 || raske || 12 mm + rikošetiribid 4 mm + (5 mm katlaraud) || kaks 152 mm Vickersi haubitsat tumbal
|-
| "Kalev" || [[1929]] || raske || 12 mm + rikošetiribid 4 mm + (5 mm katlaraud) || kaks 152 mm Schneideri haubitsat tornis
|-
| "Tommi" || [[1928]] || raske || 12 mm + rikošetiribid 4 mm + (5 mm katlaraud) || kaks 152 mm Schneideri haubitsat tornis
|}
[[Pilt:76 mm m1902 sotamuseo helsinki 3.jpg|thumb|300px|right|76 mm Vene M1902 kahur.]]
Kroomnikkelterasest [[Soomus (sõjandus)|soomus]] ja rikošetiribidega kihiline soomus kaitsesid soomustläbistavate kuulidega püssi- ja kuulipildujatule eest (kihiline soomus kujutas endast kahte seina, mille vahel olid nurga all ja üksteist osaliselt katvad ribid). Ühekordse katlarauaga kaetud vagunid olid hoopis nõrgemad ning 1930. aastate lõpul hinnati, et need ei paku kindlat kaitset ka hariliku püssikuuli vastu. Betoonsoomus kujutas endast kahe metallseina vahele valatud betooni ja seda katsetati maailmasõdade vahel paljudes sõjavägedes.
1938. aastal ehitati ka Eestis ühele lahinguvagunile betoonist esisein, mis pakkus kaitset kuni 37 mm [[tankitõrjekahur]]i tule vastu.
Lisaks suurtükivagunitele oli Soomusrongirügemendi relvastuses kolm raudteesurtükki soomustamata platvormvagunitel:
*"Suur Tõll" [[152 mm Canet' suurtükk|152 mm Canet kahuriga]] (ehitati [[1935]]),
*"Müristaja" 102 mm vene merekahuriga (ehitati 1935),
*"Tapper" 102 mm vene merekahuriga (ehitati [[1936]]).
Need olid kaugelaskesuurtükid laskekaugusega 152 mm Canet kahuril 18 km ja 102 mm merekahuril 16,5 km (kui neil kahuritel suurendati tõstenurka ja varustati [[mürsk|mürsud]] voolujooneliste ballistiliste otsikutega, saavutati katsetamisel laskekauguseks 19,4 km). Teiste soomusrongikahurite laskekaugus oli märksa väiksem: 76 mm vene kahuri mõjuvtule kaugus 6 km ja maksimaalselt kuni 8,5 km, 107 mm Schneideri kahuril 8–11 km, 120 mm inglise kahuril 10 km (erimürskudega saavutati katsetustel laskekauguseks kuni 18 km), 152 mm Vickersi haubitsal 7–9 km ja 152 Schneideri haubitsal samuti 7–9 km.<ref>[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 19-20</ref>
==Organisatsioon==
Soomusrongid olid rahu ajal väljaõppe- ja katteüksused. See tähendab, et neid võis vajaduse korral koheselt [[lahing]]usse saata, kuid kaitseplaanide kohaselt pidi [[mobilisatsioon]]i korral iga soomusrongi koosseisus olevatest kergetest ja rasketest suurtükivagunitest moodustatama üks kerge ja üks raske soomusrong.
1936. aastal asutati vastvalminud kolmest raudteekahurist Raskekaugelaskepatarei (rahuajal oli ainult üks neist raudteekahureist meeskonnaga komplekteeritud, kuna muidu oleks tekkinud vastava ala [[ajateenija]]te üleproduktsioon). 1940. aastal hakati kergeid lahinguvaguneid likvideerima ja nende kahureid [[jalavägi|jalaväele]] üle andma. Sõja korral pidi rügement välja panema ainult kaks rasket soomusrongi, millel on 107 mm kahurid ja 152 mm haubitsad. Samal ajal tuli jätkata raudteesuurtükiväe arendamist (kahele platvormvagunile oli parajasti käimas kahurite pealemonteerimine). Kõik need tööd jäid pooleli 1940. aasta suvel.<ref>[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 21</ref>
===Kitsarööpmelised soomusrongid===
Veel [[1939]]. aastal nägi kaitseplaan sõja korral ette ka [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeliste]] soomusrongide kasutamise. Soomusrongirügemendis oli nende jaoks olemas neli 76 mm kahurit ja 16 raskekuulipildujat "Maksim" koos laskemoonaga. Mobilisatsiooni ajal tulnuks ehitada 4 suurtükivagunit ja 1 soomusdresiin ning soomustada 2 vedurit. Kuna nii projektid kui tootmisbaas olid olemas, oleks olnud võimalik seda kiiresti teha. Baasirongi moodustamiseks oleks võetud [[Raudteede Talitus]]elt 2 vedurit ja 8 vagunit.
1940. aastal väljatöötatud Soomusrongirügemendi sõjaaegses koosseisus enam senist kahest kitsarööpmelisest soomusrongist formeeritavad divisjoni ei olnud. Seega kestis Eesti kitsarööpmeliste soomusrongide ajalugu vähemalt sõjalises mõttes ja plaanides kuni 1940. aastani, kuigi neid endid ei olnud juba ammu.<ref>[[Mati Õun|Õun, M]]; [[Tiit Noormets|Noormets, T]]; [[Jaak Pihlak|Pihlak, J]] (2003). ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941.'' Tallinn: Sentinel, lk 18-19</ref>
==Sümboolika==
Soomusrongirügemendi (kui väeliik) embleem sümboliseeris seda, kuidas soomusrongid tormasid hulljulgelt lendava [[surm]]ana lahingusse, et võita Eestile iseseisvus. Rahvasuus nimetati embleemi "lendavaks surmaks raudteel" (stiliseeritud [[tiivad]], [[pealuu]], vaguni rattapaar).<ref>Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 91</ref>
==Ülemad==
*Kolonel [[Voldemar-Karl Koch]] 1936–1940
*Kolonel [[Erich Johann Friedrich Toffer]] 1940–1941
==Vaata ka==
*[[Eesti sõjavägi]]
*[[Soomusrong]]
*[[1. Soomusrongi Rügement]]
*[[2. Soomusrongi Rügement]]
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Eesti sõjavägi]]
| |||