Juhend:Õppekäik (Vormindamine): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: {{VP abilehed}} {{Kasutaja:Adeliine/Proov/Õppekäik/PäiseSakid|This=3}} <div style="border:2px solid #A3B1BF; padding:.5em 1em 1em 1em; border-top:none; background-color:#fff; color...
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 20. november 2009, kell 05:47

Kasutaja:Adeliine/Proov/Õppekäik/PäiseSakid

Vikipeedia artikli vormindamine on veidi erinev teksti vormindamisest mõnes tavalises tekstitöötlusprogrammis. Redigeerimisaknas nähtav tekst on hoopis erinev sellest, mida pärast salvestamist artiklis näha võib. Vikipeedia kasutab erinevate lehekülje kujunduslike elementide saavutamiseks tekstilisi koode.

Rasvane ja kaldkiri

Kõige tavalisemad vikivorminduse viisid on kaldkiri ja rasvane kiri. Sellise vormingu saavutamiseks pannakse tekst mitmekordsete ülakomade vahele ('):

Sina trükid Tulemus
''kaldkiri'' kaldkiri

'''rasvane kiri'''

rasvane kiri

'''''rasvane kaldkiri'''''

rasvane kaldkiri

Vikipeedia artiklid algavad reeglina märksõnaga paksus kirjas. Näiteks artikkel Toomas Hendrik Ilves algab nii:

Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president.

Kaldkirjas kirjutatakse tsitaatsõnad. Kui artikli märksõna on tsitaatsõna, siis kasutatakse artikli alguses rasvast kaldkirja.

Pealkirjad ja alapealkirjad

Pealkirjad ja alapealkirjad aitavad artikli teksti liigendada. Kui on näha, et artiklis on kirjeldatud kaht või enamat erinevat teemat/aspekti, võid jagada teksti lõikudeks ja lisada pealkirjad.

Pealkirju moodustatakse nii:

Sina trükid Tulemus

==Pealkiri==

Pealkiri

===Alapealkiri===

Alapealkiri

Kui artiklis on vähemalt neli pealkirja, moodustub automaatselt sisukord. Katseta pealkirjade moodustamist liivakastis!

Rohkem informatsiooni artiklite ülesehituse ja vormistuse kohta leiad leheküljelt Vikipeedia:Vormistusreeglid.

HTML

Vormindamisel on võimalik kasutada ka HTML-koodi, et esile kutsuda näiteks erinevaid värvuseid ja tabeleid. Kuid Sa ei pea HTML-i oskama, artiklite vormindamisel saad ka ilma selleta hakkama.

Redigeerimise tehniliste võimaluste kohta leiad rohkem infot Redigeerimisjuhendist ja Spikrist.
Katseta liivakastis!
Jätka õppekäiku linkidega