'''Ismail Kadare''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[1936]]) on [[Albaania]] kirjanik. 1996. aastal sai ta eluaegseks liikmeks Prantsuse Teaduste Akadeemias (French Académie des Sciences morales et Politique), asendades filosoof [[Karl PopperitPopper]]it. Kadare on võitnud terve rea auhindu: 1992. aastal omistati talle Prix Mondial Cino Del Duca, 2005. aastal võitis ta Bookeri auhinna (Man Booker International Prize<ref>{{netiviide | URL = http://paber.ekspress.ee/viewdoc/1B05EBE2D8843400C225736600565E81| Pealkiri = Ismail Kadare "Murtud aprill"| Autor = Kärt Hellerma| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Eesti Ekspress| Aeg = | Koht = | Väljaandja =
| Kasutatud = | Keel = }}
</ref> ning 2009. aastal [[Astuuria]] printsi kirjanduspreemia. Ta on ka [[Nobeli kirjanduspreemia]] kandidaat. Alates 1990. aastast on ta lisaks Albaaniale pikemalt elanud ka Prantsusmaal.
==Elulugu==
Ismail Kadare sündis 1936. aastal Gjirokastëris[[Gjirokastër]]is, Albaanias[[Albaania]]s. Oma kõrgkooliõpinguid alustas ta [[Tirana]] ülikooli ajaloo ja filoloogia teaduskonnas ning hiljem jätkas [[Maksim Gorki]] kirjandusinstituudis Moskvas[[Moskva]]s.
Albaania kommunistliku režiimi perioodil kasutas Kadare oma loomingusse kätketud peent allegooriat[[allegooria]]t ründamaks totalitarismi[[totalitarism]]i ja sotsialistliku realismi doktriine. 1990. aastal palus ta Prantsusmaalt[[Prantsusmaa]]lt poliitilist varjupaika, avaldades Albaania demokratiseerimist toetanud sõnavõtte. Kadare sõnade kohaselt on „diktatuur ja tõeline kirjandus omavahel kokkusobimatud… Kirjanik on diktatuuri[[diktatuur]]i loomulik vaenlane.” Siiski keeldub Kadare nimetamast ennast dissidendiks, leides, et [[Enver Hoxha]] erakordselt paranoilise ja suletud režiimi puhul ei tulnud selline roll kõne alla.
==Looming==
Kadare romaanid tuginevad paljuski Balkani[[Balkan]]i ajalool ja legendidel. Vajadusest alluda poliitilisele tsensuurile on neis rohkelt peidetud irooniat ja allegooriat. Näiteks 1981. aastal avaldatud teoses asetas ta totalitaarses riigis toimuva tegevuse [[Ottomani impeeriumiimpeerium]]i pealinna. Raamat keelustati Albaanias peaaegu kohe ilmumise järel.
Eesti keeles on Kadare loomingust ilmunud:
22. rida:
==Vastupanu==
Arvamused selle osas, kas Kadare oli [[dissident]] või kaasajooksik Albaania kommunistlikul perioodil, lahknevad. Oma raamatutes on Kadare kirjeldanud türanlikke režiime ja tõstnud esile nende absurdust. Ise ei pea ta ennast dissidendiks ning leiab, et ta oli kirjanik ja eraisik oma enda vaadetega ning ei pea seepärast vajalikuks end defineerida dissidendina või mitte dissidendina.
