Paul Menesius: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+kirjandus, kat
+kirjandus
2. rida:
'''Paul Menesius''' ([[vene keel]]es Павел Гаврилович Менезиус (Менезес, Менгес, Менезий või Миннюст); [[1637]]–[[1694]]) oli šoti päritolu Vene diplomaat ja sõjaväelane.
 
Tema perekonnanime on kirjutatud ka kujudel '''Menzies''', '''Menezes''', '''Menghes''', '''Meneses'''.
 
Menesius pärines vanast ja rikkast šoti perekonnast, mis oma tulise [[katoliiklus]]e ja konservatiivsuse tõttu oli [[1639]] sunnitud emigreerima.
15. rida:
Menesius abiellus Venemaa rauatehaste rajaja Marselise lesega.
 
Aastatel [[1671]]–[[1672]] viibis ta Šotimaal. Pärast naasmist kutsuti ta välja, et ta esitaks aruande rahvusvahelisest olukorrast. Sel ajal oli Venemaa valitsusel tarvis [[Andrussovo vaherahu]] tingimuste täitmiseks otsida Euroopa valitsejate seast liitlasi Poola ja Venemaa võitluseks [[Türgi]]ga. Moskvast saadeti Euroopa õukondadesse kolm saadikut: Vinniuse, [[Jemeljan Ukraintsev|Jemeljan Ignatjevitš Ukraintsev]]i ja [[major]] Menesiuse (1672). Viimane pidi käima [[Berliin]]is, [[Dresden]]is, [[Viin]]is, [[Venezia]]s ja [[Rooma]]s.<ref name="Gordon">[http://www.vostlit.info/Texts/rus13/Gordon/primtext12.phtml Kommentaar nr.16] (vene keeles)</ref> Kõikjal peale Rooma kuulati ta küll viisakalt ära, kuid otsest vastust ei antud, Viinis suhtuti temasse isegi kahtlustavalt.
 
Menesius sõitis Viini teatega, et türklased on vallutanud Kamenetsi ja Venemaa relvastub, ning küsimusega, kas keiser tuleb Poolale appi ja kuidas. Keiser vastas, et ta viib Poola piiride lähedale suure ja väljaõpinud väe.
39. rida:
Aastal [[1674]] ülendati Menesius [[polkovnik]]uks ja määrati välisasjade ametkonda. Tema sõprus Kirill Narõškiniga, kes oli nüüd tsaari äi, ja [[Patrick Gordon]]iga, ning hõimlus Narõškinite ja [[Artamon Matvejev|Artamon Sergejevitš Matvejev]]iga lähendas Menesiust tsaarile.
 
Kuni tsaar Aleksei Mihhailovitši surmani juhendas Menesius tema poja Pjotr Aleksejevitši (tulevase [[Peeter I]]) sõjaväelisi mänguõppusi. Tsaar määras enne surma teda Peetri kasvatajaks. Pärast tsaar Aleksei surma Menesiuse staatus õukonnas halvenes.
 
[[11. veebruar]]il [[1677]] abiellus ta [[Madalmaad]]est pärit rikka kaupmehe [[Peter Marselis]]e (Marselius) (1595–1672) lese Margarita (Maria) Vilimonovnaga (sündinud Becker von Delden).<ref name="Gordon">Sissekanne [[Patrick Gordon]]i 6. osalise päeviku: "DIARY" III. osas (aastad 1677 ja 1678) (Патрик Гордон: "Журнала, или Дневной записки бывшего в российской службе генерала Гордона, им самим писаной" (osad 1-6: inglise keeles / saksa keelne 3. osalisena [[Moskva]], [[Peterburi]]: [[1849]]-[[1852]] / vene keelne tõlge 2 osalisena Мoskva: [[1891]]-[[1892]]) [http://www.vostlit.info/Texts/rus13/Gordon/frametext12.htm vene keeles sissekanne + kommentaarid nr.16-17] [http://books.google.com/books?id=nU8GAQAAIAAJ&pg=PA415#v=onepage&q=&f=false saksa keeles lk.415]</ref>
Pärast tsaar Aleksei surma Menesiuse staatus õukonnas halvenes. Aastatel [[1677]]–[[1678]] osales ta Tšigirini sõjakäikudes, aastatel [[1680]]–[[1689]] viibis ta Smolenskis. Pärast Moskvasse naasmist osales ta diplomaatilistel läbirääkimistel, kuigi ta ei olnud enam välisasjade ametkonna koosseisus. Aastal 1688 osales ta teises Krimmi sõjakäigus.
 
Pärast tsaar Aleksei surma Menesiuse staatus õukonnas halvenes. Aastatel [[1677]]–[[1678]] osales ta Tšigirini sõjakäikudes, aastatel [[1680]]–[[1689]] viibis ta Smolenskis. Pärast Moskvasse naasmist osales ta diplomaatilistel läbirääkimistel, kuigi ta ei olnud enam välisasjade ametkonna koosseisus. Aastal 1688 osales ta teises Krimmi sõjakäigus.
Peeter I ajal toodi ta tagasi Moskvasse. Peeter suhtus [[kindralmajor]]<ref name="Gordon"></ref> Menesiusesse hästi ning hoolitses pärast tema surma 1694. aastal ka Menesiuse perekonna eest. Andmed Menesiuse järeltulijatest katkevad 1702. aastast.
 
Peeter I ajal toodi ta tagasi Moskvasse. Peeter suhtus [[kindralmajor]]<ref name="Gordon"></ref> Menesiusesse hästi ning hoolitses pärast tema surma 1694. aastal ka Menesiuse perekonna eest. Andmed Menesiuse järeltulijatest katkevad 1702. aastast.
 
Menesius kaitses innukalt Venemaa huvisid, kuid jäi tulihingeliseks katoliiklaseks ja Šotimaa patrioodiks. Ta unistas Venemaa pööramisest katoliku usku.
52. rida ⟶ 54. rida:
==Kirjandus==
*[[Nikolai Tšarõkov|Чарыков, Н. В.]]: "Посольство в Рим и служба в Москве Павла Менезия." — [[Peterburi|СПб]].,тип.[[Aleksei Sergejevitš Suvorin|Суворина]], [[1906]]. [http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Russ/XVII/1640-1660/Menezij/text.htm Tekst]
*Tagebuch des Generals [[Patrick Gordon]], während seiner Kriegsdienste unter den Schweden und Polen vom Jahre 1655 bis 1661 und seines Aufenthaltes in Russland vom Jahre 1661 bis 1699. Zum ersten Male vollständig veröffentlicht durch Fürst [[Mihhail Andrejevitš Obolenski|M.A. Obolenski]] und Dr. phil. [[Moritz Conrad Posselt|M.C. Posselt]]., [[Moskva|Moskau]]: [[1849]], [http://books.google.com/books?id=nU8GAQAAIAAJ 1. osa Digitaalselt] / [[Peterburi|St. Petersburg]]: [[1851]], [http://www.archive.org/details/tagebuchdesgene00unkngoog 2. osa Digitaalselt]
*Passages from the diary of General [[Patrick Gordon]] of Auchleuchries : A.D. 1635-A.D. 1699; [[Aberdeen]] : Printed for the Spalding Club, [[1859]] (lk. 39-41, 46, 53, 84, 85, 111, 113, 163, 178, 183, 213, 229) [http://www.archive.org/details/passagesfromdiar00gordrich Digitaalselt]
 
{{DEFAULTSORT:Menesius, Paul}}