Vukovar: erinevus redaktsioonide vahel

| lon_min = 60

| lon_ik = E

}}

'''Vukovar''' on linn [[Horvaatia]] idaosas, [[Vukovari-Srijemi maakond|Vukovari-Srijemi maakonna]] keskus. Asub [[Doonau]] parmal kaldal [[Vuka]] jõe suudmes. Vukovar on Horvaatia suurim jõesadam ning 2001. aasta rahvaloenduse andmeil elas linna halduspiirkonnas 31 670 inimest.

 

 

==Ajalugu==

===Varajane ajalugu===

 

Slaavi hõimud asusid piirkonda elama 6. sajandil. 11. ja 12. sajandil oli piirkond osa [[Horvaatia]] kuningriigist ning 13. sajandist kuni 20. sajandini kuulus Vukovari ümbrus [[Austria-Ungari]] riigi koosseisu.

 

Vukovari mainitakse esmakordselt 13. sajandil Volko, Walki ja Wolkovina. Alates 14. sajandist on kõige enam kasutatud nimi Vukovar. Ungari riigi perioodil oli Vukovar Szerémi maakonna keskuseks, mis asus [[Drava]] ja [[Sava]] jõgede vahel. 16. ja 17. sajandil okupeeris linna [[Ottomani impeerium]] ning Ottomani valitsusaja lõpul oli linna elanike arv umbes 3000.

 

Alates 17. sajandi lõpust oli Vukovar osa Habsburgide monarhiast ja liideti Serbia kuningriigiga. Formaalselt oli see nii osa Horvaatia kui Ungari kuningriigist. Sel ajal oli Vukovar Srijemi maakonna keskus. 1868. aastal Horvaatia ja Serbia kuningriigid liideti ning tekkis Horvaatia-Serbia kuningriik. 1910. aastal oli Vukovaris 10 359 elanikku, kellest 39,5% olid horvaadid, 33,8% sakslased, 15,7% serblased, 9,2% ungarlased ja ülejäänud oli teiste rahvuste esindajad.

Alates aastast 1918 oli Vukovar oskas äsja moodustatud Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriigist, millest hiljem sai Jugoslaavia. Aastatel 1918-1922 oli Vukovar Srijemi maakonna keskus ja aastatel 1922-1929 Srijemi oblasti keskus. Alates 1929. aastast kuulus Vukovar Banovina haldusüksuse alla ja aastatel 1941-1944 oli osaks iseseisvast Horvaatia riigist. II maailmasõja ajal pommitasid Vukovari liitlasväed. Veel 2008. aastal leiti linnast sellest perioodist pärit plahvatamata pomm.<ref>{{netiviide | URL = http://www.vktel.com/v/index.php?option=com_content&task=view&id=1363&Itemid=40| Pealkiri = Bomba iz 2.svjetskog rata u Vukovaru | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =

 

===Vukovar Horvaatia iseseisvussõja ajal===

Horvaatia iseseisvussõja käigus hävitati Vukovar täielikult. Linna piirasid mitu kuud [[Jugoslaavia rahvusarmee]] (JNA) toetusel tegutsenud serblaste üksused. Ise organiseerunud mõnetuhandeliikmelised horvaatide üksused kaitsesid linna 87 päeva umbes 36 000 Jugoslaavia rahvusarmee sõduri vastu, keda toetasid 110 sõidukit ja tanki ja kümned lennukid. Linn purustati peaaegu täielikult. Hinnanguliselt sai surma 2000 Vukovari kaitsjat ja tsiviilisikut, kadunuks jäi 800 inimest ja 22 000 tsiviilisikut oli sunnitud põgenema. Purustusi meenutama on linna jäetud kuuliauke täis veetorn.

 

2006. aasta 18. novembril kogunes Vukovari umbes 25 00 inimest, et meenutada 15 aasta möödumist linna langemisest ja mälestada hukkunuid. Tollal rünnakute alla sattunud haigla keldris avati Vukovari piiramisele pühendatud muuseum.

27. septembril 2007 mõistis rahvusvaheline sõjakuritegude tribunal kaks endist Jugoslaavia armee ohvitseri süüdi Vukovari haiglas korraldatud massimõrvaga seoses.

 

==Majandus==

 

Vukovar on suurim Horvaatia linn Doonau jõe kaldal ning riigi suurim jõesadam. Linna majandus tugineb kaubandusel, põllundusel, viinamarjakasvatusel, loomakasvatusel, tekstiili-, jalatsite ja toiduainetööstusel ning turismil.

 

Sõja järel pole suudetud suurt osa Vukovari infrastruktuurist taastada ning töötuse taset linnas hinnatakse 40 protsendile.<ref>{{netiviide | URL = http://www.b92.net/eng/insight/opinions.php?nav_id=38241| Pealkiri = Vukovar still divided 15 years on | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =

 

==Kultuuripärand==