Erinevus lehekülje "Märt Laarman" redaktsioonide vahel

resümee puudub
1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema kui maalikunstniku õitseaeg. Tema nendel aastatel loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (1928–1929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. 1923 loodi Eesti Kunstnikude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ka ühines ja oli seal juhtivaks kunstnikuks ja teoreetikuks. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923 aastal loodud puulõikes "Sadam".
 
1940. aastatel töötas Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda süüdistati sellel ajal formalismis ehk eemaldumist tolleaegsest kunstiringkonnast, mida võib vaidlustada sellega, et ta oli tollal tegelikult üks viljakamaid raamatukunstnikke andes välja üle 40 teose, millest parimateks näideteks võib pidada aastal 1946 välja antud Fr. Tuglase "Elu ja kangastused" ja 1948 välja antud Lydia Koidula "Valik luulet".
1940. aastatel töötas Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana.
 
1950ndatel tegeles Laarman [[Friedebert Tuglas]]e teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt ka luua palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks. 1951. aastal heideti Laarman Kunstnike Liidust välja «loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse». Liidu liikme staatus taastati siiski viie aasta pärast.
==Välislingid==
*[[Velly Roots]], [http://luup.postimees.ee:8080/leht/96/02/28/tallinn.htm#kaheksas "Maalikunstnik ja graafik Märt Laarman 100"], Postimees, 28. veebruar 1996
*[[Jüri Hain]], [<ref>http://www.epl.ee/artikkel/5060</ref> "Raskesti haaratav Laarman"], Eesti Päevaleht, 09. aprill 1996
 
{{JÄRJESTA:Laarman, Märt}}
23

muudatust