Fjodor Apraksin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Alexbot (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
17. rida:
[[1707]]. aastal määrati Apraksin [[admiral]]iks ja määrati Venemaa Admiraliteedi presidendiks. [[1708]]. aastal olles [[Ingerimaa]]l asuvate Vene maaja laevastiku komandöriks juhtis sõjategevus Rootsi vägede vastu [[Koporje lahe]]s, tekitades neile suuri kaotusi. Eduka sõjategevuse eest autasustati [[tegelik salanõunik|tegeliku salanõuniku ]] auastmega ja [[krahv]]i tiitliga.
 
[[1709]]. aastal saadeti ta tsaari poolt Lõuna-Venemaale, selleks et luua Aasovi laevastik ning valitseda [[Aasov]]i linna. [[1710]]. aastal naasesnaasis Peterburi, et osaleda lahingutes Rootsi vägedega [[Viiburi]] piirkonnas. Kindluse vallutamise eest autasustati [[Peeter I]] poolt [[Püha Andrease orden]] ja kuldse briljantidega kaunistatud mõõgaga. Samuti oli esimene sõjaväelane Venemaal, keda nimetati [[kindraladmiral]]iks. [[1711]]. aastast juhtis Apraksin [[Aasovi laevastik]]u. Peale ebaõnnestunud [[Pruti sõjakäik]]u [[Osmanite impeerium]] vastu, rahulepingu tulemusena oli Venemaal kohustuseks Aasovi piirkonna kaitserajatiste ja laevastiku hävitamine, millega pidigi vastavalt tsaari korraldusele tegelema, need ka varem ehitanud Apraksin.
 
[[1712]]. aastal määrati Apraksin [[Eestimaa]], [[Ingerimaa]] ja [[Karjala]] valitsejaks ning nednel maadel asuvate sõjavägede ja sõjalaevastiku ülemaks. [[1713]]. aastal [[galeer]]ilaevastiku ja dessandi juhina osales lahingutes Rootsi vägedega, mille käigus vallutas [[Helsingi]] linna. Lahingus [[27. juuli]]l [[1714]] lahingus juhtis galeerilaevastikku ning osales ise [[abordaaž]]irünnakut, mis tõi venelastele võidu.