Konstantínos I: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Alexbot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib Kreeka kuningast, samanimelise Konstantinoopoli patriarhi kohta vaata artiklit [[Konstantínos I (patriarh)]].}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Constantineiofgreece.jpg|200px|thumb|Konstantínos I]]
'''Konstantínos I''' ([[2. august]] [[1868]] [[Ateena]] – [[11. jaanuar]] [[1923]] [[Palermo]]) oli [[Kreeka]]Hellenite kuningas|Hellenite (helleniteKreeka) [[kuningas]].
 
Konstantínos oli KreekaHellenite kuningaks valitud Taani printsi Christian Wilhelm Ferdinand Adolf Georgi, kuninganakuninga [[Geórgios I]] vanim poeg ja sai pärast tolle tapmist [[1913]]. aastal troonile. Tema kaks valitsusaega ei kujunenud aga edukaks.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal ei tahtnud Saksa-sõbralik Konstantínos [[Saksa keisririik|Saksamaa]]le sõda kuulutada. Seepeale ähvardas [[Suurbritannia]] [[Ateena]]t pommitada, kui KonstantinosKonstantínos troonist ei loobu. KonstantinosKonstantínos lahkus eksiili ja temaga tuli vanim poeg Georgios[[Geórgios II|Geórgios]]. Uueks kuningaks sai keskmine poeg [[Aléxandros I]], kes kuulutaski Saksamaale sõja. KonstantinosKonstantínos ise ei tunnistanud kunagi AlexandrostAléxandrost kuningaks, vaid ainult [[regent|regendiks]].
Konstantinos abiellus [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1889]] [[Preisimaa]] printsessi Sophiaga. Nad said 3 poega, kes kõik said hiljem Kreeka kuningateks ([[Georgios II]], [[Alexandros]] ja [[Pavlos]]) ning 3 tütart, kellest vanim, Helena, sai [[Rumeenia]] kuningannaks, ja keskmine, Irene, sai [[Horvaatia]] kuningannaks.
 
Kolm aastat hiljem suri AlexandrosAléxandros veremürgitusse[[veremürgitus]]se, mille sai ahvi hammustusest, ja KonstantinosKonstantínos I pääses [[referendum]]i tulemusena [[19. detsember|19. detsembril]] [[1920]] troonile tagasi. Rahvas eelistas KonstantinostKonstantínost AlexandroseAléxandros tütrele AleksandraleAlexandrale, kes oli sündinud pärast oma isa surma. AleksandraAlexandra sai pärast [[Jugoslaavia]] kuningannaks.
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal ei tahtnud Saksa-sõbralik Konstantínos [[Saksamaa]]le sõda kuulutada. Seepeale ähvardas [[Suurbritannia]] [[Ateena]]t pommitada, kui Konstantinos troonist ei loobu. Konstantinos lahkus eksiili ja temaga tuli vanim poeg Georgios. Uueks kuningaks sai keskmine poeg [[Aléxandros I]], kes kuulutaski Saksamaale sõja. Konstantinos ise ei tunnistanud kunagi Alexandrost kuningaks, vaid ainult regendiks.
 
[[1919]] puhkes sõda [[Osmanite riik|Türgi]]ga, mis kestis [[1922]]. aastani. See oli Kreekale edutu. Sõjavägi, kes Konstantinost selles süüdlaseks pidas, kukutas Konstantinoseiga. Kreeka sai sõjas lüüa ja pärast kaotust [[Smyrna lahing]]us sundis sõjavägi [[27. september|27. septembril]] 1922 KonstantinoseKonstantínose taas troonist loobuma. GeorgiosGeórgios krooniti uueks kuningaks.
Kolm aastat hiljem suri Alexandros veremürgitusse, mille sai ahvi hammustusest, ja Konstantinos I pääses [[referendum]]i tulemusena [[19. detsember|19. detsembril]] [[1920]] troonile tagasi. Rahvas eelistas Konstantinost Alexandrose tütrele Aleksandrale, kes oli sündinud pärast oma isa surma. Aleksandra sai pärast [[Jugoslaavia]] kuningannaks.
 
==Perekond==
Konstantínos abiellus [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1889]] [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] printsessi [[Sophia (Preisimaa printsess)|Sophie]]ga, kes oli Preisimaa kuninga ja Saksa keisri [[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrich III]] ja Suurbritannia printsessi [[Victoria (Saksa keisrinna)|Victoria]] tütar. Abielust sündisid:
*[[Geórgios II]] (1890–1947), Hellenite kuningas 1922–1924 ning 1935–1947.
*[[Aléxandros I]] (1893–1920), Hellenite kuningas 1917–1920.
*[[Helena (Rumeenia kuninganna)|Helena]] (1896–1982), oli abielus [[Rumeenia]] kuninga [[Carol II]]-ga
*[[Pavlos I]] (1901–1964), Hellenite kuningas 1947–1964
*[[Irene]] (1904–1974), oli abielus neljanda [[Aosta hertsog]]i [[Aimone, neljas Aosta hertsog|Aimone]]ga
*[[Ekaterini]] (1913–2007), oli abielus major [[Richard Brandram]]iga
===Sugupuu===
{{Sugupuu
|nimi=Hellenite kuningas<br>Konstantínos I<br>(1868–1923)
|isa= Hellenite kuningas [[Geórgios I]]<br>(1845–1913)
|isaisa= Taani kuningas [[Christian IX]]<br>(1863–1906)
|isaisaisa=Glücksburgi hertsog [[Friedrich Wilhelm]]<br>(1785–1831)
|isaisaema=Hessen-Kasseli printsess [[Luise Karoline]]<br>(1789–1867)
|isaema= Hessen-Kasseli printsess [[Louise (Taani kuninganna)|Louise]]
|isaemaisa= Hessen-Kasseli maakrahv [[Wilhelm X]]<br>(1787–1867)
|isaemaema= Taani printsess [[Louise Charlotte]]<br>(1789–1864)
|ema= Suurvürstinna [[Olga Konstantinovna]]<br>(1851–1926)
|emaisa= Suurvürst [[Konstantin Nikolajevitš]]<br>(1827–1892)
|emaisaisa= Venemaa keiser [[Nikolai I]]<br>(1796–1855)
|emaisaema= Preisimaa printsess [[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)|Charlotte]]<br>(1798–1860)
|emaema= Saksi-Altenburgi printsess [[Alexandra]]<br>(1830–1911)
|emaemaisa= Saksi-Altenburgi hertsog [[Joseph (Saksi-Altenburgi hertsog)|Joseph]]<br>(1789–1868)
|emaemaema= Württembergi printsess [[Amalie]]<br>(1799–1848)
}}
 
[[1919]] puhkes sõda [[Türgi]]ga, mis kestis [[1922]]. aastani. See oli Kreekale edutu. Sõjavägi, kes Konstantinost selles süüdlaseks pidas, kukutas Konstantinoseiga. Kreeka sai sõjas lüüa ja pärast kaotust [[Smyrna lahing]]us sundis sõjavägi [[27. september|27. septembril]] 1922 Konstantinose taas troonist loobuma. Georgios krooniti uueks kuningaks.
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Geórgios I]]|nimi = [[KreekaHellenite kuningas]]|aeg=[[1913]]–[[1917]]|järgnev=[[Aléxandros I]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aléxandros I]]|nimi = [[KreekaHellenite kuningas]]|aeg=[[1920]]–[[1922]]|järgnev=[[Geórgios II]]}}
{{lõpp}}