Sopot: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
34. rida:
Järgmisel sajandil asutati tänapäeva Sopoti maa-alale kaks uut küla: Stawowie and Gręzowo. Esimest korda on neid mainitud [[1186]], kui nad annetati [[Oliwa tsistertslaste klooster|Oliwa tistertslaste kloostrile]]. Kolmas Sopotis asunud küla Świemirowo annetati [[1212]] Żukowo lähedasele kloostrile. Sopoti küla, mis hiljem hakkas tähendama laiemat piirkonda, on mainitud [[1283]] (Sopoth) tsistertslastele kuuluvana ja [[1291]] (Sopot). [[1316]] ostis klooster ära kogu ranniku ja sai terve tänapäeva Sopoti ala omanikuks.
 
[[ToruniToruń rahu]]lepinguga [[1466]] läks piirkond [[Poola kuningriik|Poola]] koosseisu.
 
[[Spaa]] teenindas Gdański elanikke juba [[16. sajand]]il. Siis oli Sopot Gdański kõige jõukamate inimeste elurajoon. Seal oli 11 lossi. Sopotis sõlmiti ka [[Oliwa rahu]] Poola ja [[Rootsi]] vahel, keda esindasid vastavalt kuningas [[Jan II]] ja [[Magnus deGabriel De la Gardie]]. Maja, kus viimane elas, on säilinud ja seda hüütakse Rootsi majaks. [[Poola pärilussõda|Poola pärilussõja]] ajal [[1733]] vallutasid [[Venemaa keisririik|Vene]] väed Gdański ning järgmisel aastal riisusid Sopoti tühjaks ja põletasid maha. Küla seisis tühjana veel sajandi keskel.
 
[[1757]] ja [[1758]] ostis pomeraani päritolu Poola [[kindral]] [[Józef Przebendowski]] 9 mõisa varemed ja tema lesk Bernardyna Przebendowska (neiupõlves Kleist) ostis [[1786]] ülejäänud 2. Vahepeal oli Sopoti ümbrus [[1772]] läinud [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] käigus [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]]le, mille kuningas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] konfiskeeris kiriku kõik maavaldused. Linna hakati nimetama [[saksa keel|saksakeelselt]] ''Zoppot''iks.