Redaktsioon: 6. oktoober 2009, kell 22:13 redigeeri Mustronk (arutelu \| kaastöö) 1482 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. november 2009, kell 16:17 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
16. rida: \| liik_ladina = tobianus }} '''Väike tobias''' ehk '''nigli''' (ka '''väiketobias''~~; ladinakeelne teaduslik nimetus~~', ''Ammodytes tobianus'') on [[tobiaslased\|tobiaslaste]] [[sugukond (bioloogia)\|sugukonda]] [[tobias (perekond)\|tobia]] [[perekond (bioloogia)\|perekonda]] kuuluv [[kala]]liik. ▼ Väike tobias elab [[Lääne-Euroopa]] rannikumeres <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 384</ref> ja elab rohkelt ka Eesti rannikuvetes. ▲'''Väike tobias''' ehk '''nigli''' (ka ''väiketobias''; ladinakeelne teaduslik nimetus ''Ammodytes tobianus'') on [[tobiaslased\|tobiaslaste]] sugukonda kuuluv [[kala]]liik. Väikese tobia keha on pikenenud ja ümara [[ristlõige\|ristlõikega]]. Pea on samuti pikenenud ja otsast terav, terava väljaulatuva [[alalõig\|alalõuaga]]. Ülalõug on väljasopistuv ja võib koos alalõuaga moodustada toru. Lõua eesmises otsas pole [[hambad\|hambaid]]. ~~Väike tobias asustab üsna rohkearvuliselt ka Eesti rannikuvetealasid.~~ ~~Väikese tobia ülalõug on väljasopistuv.~~ Silmatorkavalt pikk on seljauim, mis koosneb 49–58 hargnenud kiirest;. ~~kala~~Kala pikkus on 20 cm, eluiga küünib 7 aastani. <ref> ~~Miller,~~ P. J. ~~& Loates~~Miller, M. J. ~~2006~~Loates. "Euroopa kalad", (tõlkinud [[Tiit Raid]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[2006]], lk. 230 </ref> [[Rinnauim]]ed in väikesed ja paiknevad madalal, [[kõhuuim]]ed puuduvad, [[sabauim]] on kahehõlmaline. Nahavärv on seljal rohekaskollane, külgede ülaosas kollane, alakülgedel ja kõhul hõbedane.▼ Väikese tobia kõrval leidub Eesti rannikuvetes ka tobiaslaste teise perekonda kuuluvat [[suurtobias\|suurtobiat]] (''Hyperoplus lanceolatus'').▼ Paljunemine sõltub sellest, missugusesse varieteeti ehk teisendisse kala kuulub. Sigimine toimub tavaliselt [[veebruar]]ist [[aprill]]ini, harvem [[september\|septembrist]] [[november\|novembrini]]. Kalad saavad suguküpseks 1-2-aastaselt, kui nad on 8 cm pikad. ~~== Iseloomustus ==~~ Tobiaslaste marjaterad on demersaalsed, veidi [[ellipsoid]]sed ja kleepuvad [[liivatera]]de külge. [[Vastsed]] on pelaagilised ja ilmuvad [[plankton]]isse massiliselt. <ref name="Loomade elu"/> ▲Väikese tobia ülalõug on väljasopistuv. Silmatorkavalt pikk on seljauim, mis koosneb 49–58 hargnenud kiirest; kala pikkus on 20 cm, eluiga küünib 7 aastani<ref> Miller, P. J & Loates, M. J. 2006. Euroopa kalad (tõlkinud [[Tiit Raid]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 230 </ref>. Väiketobia peamiseks toiduks on planktilised [[vähid]] ja [[tõruvähk]]ide vastsed. <ref name="Loomade elu"/> Tobiaslased ise on põhjaeluviisiga [[tursklased\|tursklaste]] lemmiktoit ja tobiaid kasutataksegi tursklaste püüdmisel [[õngejada]]dega elussöödana. <ref name="Loomade elu"/> ▲Väikese tobia kõrval leidub Eesti rannikuvetes ka tobiaslaste ~~teise~~[[suurtobias (perekond)\|suurtobia]] perekonda kuuluvat [[suurtobias\|suurtobiat]] (''Hyperoplus lanceolatus''), kes sööb väiketobiat. ==Välislingid== * [http://www.asturnatura.com/especie/ammodytes-tobianus.html Pildid lehel www.asturnatura.com] == Viited == {{viited}}

Väike tobias: erinevus redaktsioonide vahel