Erinevus lehekülje "Väike tobias" redaktsioonide vahel

Lisatud 1370 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
| liik_ladina = tobianus
}}
'''Väike tobias''' ehk '''nigli''' (ka '''väiketobias''; ladinakeelne teaduslik nimetus', ''Ammodytes tobianus'') on [[tobiaslased|tobiaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[tobias (perekond)|tobia]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kala]]liik.
 
Väike tobias elab [[Lääne-Euroopa]] rannikumeres <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 384</ref> ja elab rohkelt ka Eesti rannikuvetes.
'''Väike tobias''' ehk '''nigli''' (ka ''väiketobias''; ladinakeelne teaduslik nimetus ''Ammodytes tobianus'') on [[tobiaslased|tobiaslaste]] sugukonda kuuluv [[kala]]liik.
 
Väikese tobia keha on pikenenud ja ümara [[ristlõige|ristlõikega]]. Pea on samuti pikenenud ja otsast terav, terava väljaulatuva [[alalõig|alalõuaga]]. Ülalõug on väljasopistuv ja võib koos alalõuaga moodustada toru. Lõua eesmises otsas pole [[hambad|hambaid]].
Väike tobias asustab üsna rohkearvuliselt ka Eesti rannikuvetealasid.
 
Väikese tobia ülalõug on väljasopistuv. Silmatorkavalt pikk on seljauim, mis koosneb 49–58 hargnenud kiirest;. kalaKala pikkus on 20 cm, eluiga küünib 7 aastani. <ref> Miller, P. J. & LoatesMiller, M. J. 2006Loates. "Euroopa kalad", (tõlkinud [[Tiit Raid]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[2006]], lk. 230 </ref> [[Rinnauim]]ed in väikesed ja paiknevad madalal, [[kõhuuim]]ed puuduvad, [[sabauim]] on kahehõlmaline. Nahavärv on seljal rohekaskollane, külgede ülaosas kollane, alakülgedel ja kõhul hõbedane.
Väikese tobia kõrval leidub Eesti rannikuvetes ka tobiaslaste teise perekonda kuuluvat [[suurtobias|suurtobiat]] (''Hyperoplus lanceolatus'').
 
Paljunemine sõltub sellest, missugusesse varieteeti ehk teisendisse kala kuulub. Sigimine toimub tavaliselt [[veebruar]]ist [[aprill]]ini, harvem [[september|septembrist]] [[november|novembrini]]. Kalad saavad suguküpseks 1-2-aastaselt, kui nad on 8 cm pikad.
== Iseloomustus ==
 
Tobiaslaste marjaterad on demersaalsed, veidi [[ellipsoid]]sed ja kleepuvad [[liivatera]]de külge. [[Vastsed]] on pelaagilised ja ilmuvad [[plankton]]isse massiliselt. <ref name="Loomade elu"/>
Väikese tobia ülalõug on väljasopistuv. Silmatorkavalt pikk on seljauim, mis koosneb 49–58 hargnenud kiirest; kala pikkus on 20 cm, eluiga küünib 7 aastani<ref> Miller, P. J & Loates, M. J. 2006. Euroopa kalad (tõlkinud [[Tiit Raid]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 230 </ref>.
 
Väiketobia peamiseks toiduks on planktilised [[vähid]] ja [[tõruvähk]]ide vastsed. <ref name="Loomade elu"/>
 
Tobiaslased ise on põhjaeluviisiga [[tursklased|tursklaste]] lemmiktoit ja tobiaid kasutataksegi tursklaste püüdmisel [[õngejada]]dega elussöödana. <ref name="Loomade elu"/>
 
Väikese tobia kõrval leidub Eesti rannikuvetes ka tobiaslaste teise[[suurtobias (perekond)|suurtobia]] perekonda kuuluvat [[suurtobias|suurtobiat]] (''Hyperoplus lanceolatus''), kes sööb väiketobiat.
 
==Välislingid==
* [http://www.asturnatura.com/especie/ammodytes-tobianus.html Pildid lehel www.asturnatura.com]
 
== Viited ==
{{viited}}
27 184

muudatust