Erinevus lehekülje "Aargau kanton" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Kanton asub [[Aare jõgi|Aare jõe]] piirkonnas, millest ta on saanud ka oma nime.
 
Aargau asus [[varakeskaeg|varakeskajal]] [[Alemannia]] ja [[Burgundia]] piiril ning oli tihti vaidlusaluseks piirkonnaks. Hiljem kuulus ta [[Švaabimaa]]le. [[10. sajand]]il sai Aargaust [[Habsburgid]]e [[dünastia]] põlisala (nad olid toona Švaabi hertsogi vasallid) ning oli nende keskuseks [[13. sajand]]ini. Habsburgid rajasid sinna [[Habsburgi linnus]]e ning [[Muri klooster|Muri]] ja [[Wettingeni klooster|Wettingeni kloostridkloostri]]. Viimased suleti [[1841]], mis tekitas palju paksu verd ja oli üheks ajendiks [[Sonderbund]]i tekkele [[1845]]. aastal.
 
[[1415]] läks Aargau Šveitsi Liidu koosseisu. Enamik aladest läks [[Berni kanton]]i koosseisu, teisi valitseti sõltlaskondadena. [[1798]]–[[1803]], [[Helveetsia vabariik|Helveetsia vabariigi]] ajal, moodustus eraldi Aargau kanton. 1803. aastal liideti Aargauga ka [[Fricktal]], mis oli aasta olnud eraldi kanton (varem kuulus seegi Habsburgidele).
113 350

muudatust