Gilbert Ryle: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
Ryle sündis Brightonis ja õppis [[Oxfordi Ülikool|Oxford]]is [[klassikaline filoloogia|klassikalist filoloogiat]]. Õpetas algul Oxfordi ''[[Christ Church College]]''<nowiki>'is</nowiki> ja oli hiljem ([[1945]]–[[1968]]) Oxfordi ülikooli [[metafüüsilise filosoofia Waynflete'i professor]] (''[[Magdalen College]]''). Ryle oli [[klassikaline filoloogia|klassikalisest filoloogiast]] ja [[kreeka filosoofia]]st huvitatud kogu oma elu. Nii esitab ta oma viimases suuremas töös ''Plato's Progress'' (''Platoni areng'', [[1966]]) uuenduslikke seisukohti [[Platon]]i vaadete arengu, [[Akadeemia]] ja Platoni dialoogide eesmärkide kohta.
 
Karjääri algusaegadel huvitasid Ryle'i [[Edmund Husserl|Husserl]] ja [[fenomenoloogiline filosoofia|fenomenoloogia]], teda on peetud oma aja üheks paremaks Husserli ja fenomenoloogia tundjaks inglismaalInglismaal. Alates [[1930. aastad|1930. aastatest]] oli Ryle mõjustatud hilise [[Ludwig Wittgenstein|Wittgensteini]] ja [[John Langshaw Austin|John Austini]] seisukohtadest. Ryle arvas, et tihtipeale tekivad filosoofilised probleemid ja [[doktriin]]id kontseptuaalsest segadusest, keele loogika mittemõistmisest. Seda teemat arendas ta muuhulgas raamatus ''Dilemmas'' (''Dilemmad'', [[1954]]).
 
Raamatus ''[[The Concept of Mind]]'' (''Vaimu mõiste'', [[1949]]) ründas Ryle kartesiaanlikku [[dualism]]i ja kaitses [[biheiviorism]]ile lähedasi seisukohti. Ryle'i järgi on [[vaim]]u kohta käivate lausete ja füüsilise maailma kohta käivate lausete paigutamine samasse [[kategooria (filosoofia)|kategooria]]sse [[kategooriaviga]]. Kuna vaimu peetakse keha või ajuga sarnaseks eraldi entiteediks ja kuna selle entiteedi leidmisel materiaalses maailmas on raskusi, siis eeldatakse, et vaim peab olema immateriaalne. Ryle'i järgi suhtutakse vaimu nagu ''kummitusse masinas''. Masinaks on füüsiline ja avalikult vaadeldav keha, kummituseks on privaatne või salajane vaim, kus leiavad aset meeletaju, [[teadvus]]e ja [[sisekaemus]]ega seotud episoodid.
13. rida:
* [[funktsionalism (filosoofia)|Funktsionalism]]
* [[Materialism]]
 
== Teosed eesti keeles ==
* "Abstraktsioonid". Tõlkinud [[Paavo Annus]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1995]], nr 9, lk 1832–42
* "Descartes'i müüt". Tõlkinud [[Anto Unt]] – Akadeemia [[1996]], nr 8, lk 1666–80
* "Kategooriad". Tõlkinud [[Kristin Sarv]] – kogumikus "Tähendus, tõde, meetod: Tekste analüütilisest filosoofiast" I. Toimetanud [[Jaan Kangilaski]], [[Margo Laasberg]]. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[1999]], lk 125–142
* "Formaalne ja informaalne loogika". Tõlkinud [[Andres Luure]] – Akadeemia [[2000]], nr 9, lk 1929–41
 
[[Kategooria: Inglise filosoofid]]