Erinevus lehekülje "Karoliine hõbelõng" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
{{filmi info
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}}
| filmi_nimi = Karoliine hõbelõng
"'''Karoliine hõbelõng'''" on muinasjutuline laste muusikaline mängufilm, mille on lavastanud [[Helle Karis]], muusika kirjutanud [[Olav Ehala]], tantsud seadnud [[Mait Agu]].
| originaalnimi =
| pilt =
| pildiallkiri =
| zhanr = [[lastefilm]], [[muusikafilm]]
| lavastaja = [[Helle Karis]]
| produtsent = [[Ronald Kolmann]]
| stsenaarium = Helle Karis, [[Vladislav Koržets]]
| jutustaja =
| peaosades = [[Chätrin Bagala]]<br>[[Martin Veinmann]]<br>[[Rein Aren]]<br>[[Salme Reek]]
| helilooja = [[Olav Ehala]]
| operaator =
| toimetaja = [[Enn Säde]]
| montaazh =
| filmistuudio = [[Tallinnfilm]]
| levitaja =
| aasta = [[1984]]
| esilinastus =
| kestus = 74 min
| riik = [[Nõukogude Liit]] ([[Eesti]])
| keel = [[eesti keel|eesti]]
| eelarve =
| piletitulu =
| eelnev = "[[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]]"
| järgnev = "[[Metsluiged]]"
| koduleht =
| imdb_id = 0194353
| filmiveebi_id =
}}
 
"'''"Karoliine hõbelõng"'''" on [[1984]]. aasta muinasjutuline laste muusikaline mängufilm, mille on lavastanud [[Helle Karis]], muusika kirjutanud [[Olav Ehala]], ja tantsud seadnud [[Mait Agu]].
==Sisukokkuvõte==
 
==Süžee==
LuguLambakuningriigi onpirtsaka pirtsakastprintsessi lambakuningriigi printsessist Karoliinest,Karoliine kelle(([[Chätrin Bagala]])iga soov ja kapriis on alamatele seaduseks. Ka arvukad kosilased lükkab Karoliine tagasi ning ei väsi neile õelat vingerpussi mängimast, kuni saabub unelmate kuningapoeg Kaspar -([[Martin Veinmann]]) – ent korvi saab temagi. Kuningal ([[Rein Aren]]) saab tütre mängitsemistest villand ningja ta kihutab kangekaelse troonipärija lossist välja.
 
Allegoorilises loos tuleb Karoliinel teel iseendani esmalt rinda pista Petumeele ([[Luule Komissarov]]) ja Libekeelega ([[Ines Aru]]), kes kuningatütre sohu juhatavad. Järgnev on kui läbilõige eesti [[mütoloogia]]st -. Karoliine ja talle järgnev Kaspar katsuvad üheskoos jõudu Näkiga ning lahutavad kaks vana vimmameest, Mülkakolli ([[Jüri Vlassov]]) ja Laukakolli ([[Mihkel Smeljanski]]), kes kuidagimoodi ei suuda omavahel järve jagada. Müstikat lisab salalike laugaste ja põlislaante vahel uneaur, mis iga elusolendi magama paneb ja unne jätabki. Võidetakse seegi katsumus. Koos jõutakse viimaks sügavasse metsa, kus Karoliinel tuleb taas võidelda hirmu ja isekusega ning riskida eluga, et päästa nõidusest Libahunt.
 
KoosPärast jõutakseröövlite viimaks sügavasse([[Tõnu metsaKark]], kus[[Jüri KaroliinelKrjukov]], tuleb[[Ain taasLutsepp]], võidelda[[Ago hirmu ja isekusega ning riskida elugaRoo]], et päästa nõidusest [[LibahuntUrmas Kibuspuu]]., Pärast[[Väino röövliteLaes]]) kätte langemist ja röövlikamba ülekavaldamist jõuab Karoliine viimaks tagasi koduradadele, kus lossi lähedal seisvas püstkojas keegi kaunis daam - endine Libahunt - vokil hõbelõnga ketrab. Karoliine õpib samuti ketrama ning mõistab, et elu mõte on armastuses ja töös. Karoliine ja Kaspar abielluvad.
 
==Muusikast==
Nii nagu sama loomingulise meeskonna eelmise töö, filmi "[[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]]" puhul, nii on ka selle filmi muusika jäänudrahva laiaseas kasutussepopulaarne. Ansambli [[Kiigelaulukuuik]] repertuaaris on üldtuntud ja plaadistatud "Ehi, kallis, ehi" ja "Lambalaul". SageliLaulukonkurssidel on eri laulukonkurssidelsageli esitatud "Näki laulu", samuti on plaadistatud "Unemaa" (filmimuusika esitajad [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]]) ning filmist välja jäänud laul "Armastus on hõbeniit".
 
Nii nagu sama loomingulise meeskonna eelmise töö, filmi "[[Nukitsamees]]" puhul, nii on ka selle filmi muusika jäänud laia kasutusse. Ansambli [[Kiigelaulukuuik]] repertuaaris on üldtuntud ja plaadistatud "Ehi, kallis, ehi" ja "Lambalaul". Sageli on eri laulukonkurssidel esitatud "Näki laulu", samuti on plaadistatud "Unemaa" (filmimuusika esitajad [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]]) ning filmist välja jäänud laul "Armastus on hõbeniit".
 
==Kriitika==
Kriitikud ei võtnud Karise uut tööd vastu just suure vaimustusega. Raamatus "[[Eesti film]]" avaldatu põhjal selgub, et esmajoones heideti linateosele ette fragmentaarsust, hakitust ningja omavahel sobimatute shownumbrite''show''-numbrite rittaseadmist. Sellest hoolimata on "Karoliine hõbelõng" sageli jooksnud televisioonis ning filmisõpradele hästi teada linalugu.
 
Kriitikud ei võtnud Karise uut tööd vastu just suure vaimustusega. Raamatus "[[Eesti film]]" avaldatu põhjal selgub, et esmajoones heideti linateosele ette fragmentaarsust, hakitust ning omavahel sobimatute shownumbrite rittaseadmist. Sellest hoolimata on "Karoliine hõbelõng" sageli jooksnud televisioonis ning filmisõpradele hästi teada linalugu.
 
[[Kategooria:Eesti filmid]]
945

muudatust