Redaktsioon: 3. november 2009, kell 02:01 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. november 2009, kell 19:37 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Svalbardi kaart.png\|thumb\|Kvitøya saar on [[Teravmäed\|Teravmägede]] kirdeosas]] '''Kvitøya''' ([[norra keel]]es '~~Valge~~valge saar') on [[Norra]]le kuuluv asustamata [[saar]] [[Põhja-Jäämeri\|Põhja-Jäämeres]] [[Teravmäed\|Teravmägede saarestiku]]s [[Kirdemaa]]st ida pool. Saarel on Norra Kuningriigi idapoolseim punkt. Selle [[geograafilised koordinaadid]] on {{Koord dms\|80\|09\|05\|N\|32\|35\|37\|E}}. Lähim naaber ida pool on [[Venemaa]]le kuuluv [[Victoria saar (Venemaa)\|Victoria saar]] 62 km kaugusel. 6. rida: Saare pindala on 682 km². Saar on peaaegu üleni kaetud klassikalise kuplikujulise ~~jääkilbiga~~jääkilbi [[Kvitøyjøkulen]]iga, mille pindala on 705 km². Selle järgi on saar ka oma nime saanud. Jääst vabu alasid on mõni ruutkilomeeter ning see ala on väga aher ja kaljune. Suurim jäävaba piirkond on Andréeneset saare edelaosas. Kvitøya on [[Kirde-Svalbardi looduskaitseala]] osa. Arvatakse, et Kvitøya avastas hollandlane [[Cornelis Giles]] [[1707]]. aastal, sest pikka aega nimetati seda saart kaartidel Gilesi maaks. Praeguse nime andis saarele [[Tromsø]] vaalakütt Johan Kjeldsen [[1876]]. aastal. ~~[[Pilt:Balloon.explorers.jpg\|thumb\|S. A. Andrée õhupalliga polaarekspeditsioonil Kvitøya saarel 1897. aastal]]~~ Kvitøyal on [[arktiline kliima]]. Kui Teravmägede lääneossa toob [[Golfi hoovus]]e põhjapoolne haru, [[Teravmägede hoovus]] veel laiuskraadile ebakohase aasdtaringselt jäävaba mere ja palju niiskust, siis Kvitøyale see ei jõua. Külm [[Ida-Teravmägede hoovus]] ümbritseb Kvitøya aastarngselt külma vee- ja jäämassiga. Isegi suvel jääb temperatuur saarel alla nulli. Saare elustik koosneb [[samblad\|sammaldest]] ja [[samblikud\|samblikest]]. Saarel on [[randtiir]]ukoloonia. Aeg-ajalt jõuavad saarele [[jääkaru]]d. == Andrée polaarekspeditsioon == [[Pilt:Andrees Station4.jpg\|thumb\|Andrée ekspeditsiooni peatuskoht 1897. aastal Kvitøya saarel]] Saarel lõppes [[Salomon August Andrée]] polaarekspeditsioon, mille käigus Andrée lootis [[vesinik]]uga täidetud [[õhupall]]iga lennata üle [[põhjapoolus]]e. Õhupall startis [[11. juuli]]l [[1897]], kuid ei pidanud reisile vastu ja maandus [[14. juuli]]l paakjääl kolmsada kilomeetrit Kvitøyast põhjas. Ekspeditsiooni liikmed Andrée, [[Nils Strindberg]] ja [[Knut Frænkel]] jõudsid [[6. oktoober\|6. oktoobril]] jalgsi saarele ning seadsid end sisse selle suurimas jäävabas osas, mida tänapäeval nimetatakse ekspeditsiooni juhi järgi Andréenesetiks. Ekspeditsioni saatus oli palju aastaid teadmata, kuni alles [[1930]] avastati ekspeditsiooni liikmete säilmed, päevikud ja fotod. Selgus, et nad surid mõne nädala jooksul pärast saarele jõudmist. Veekindlatesse kastidesse pandud 240 fotost 93 õnnestus taastada. Tänapäeval on Andrée ekspeditsiooni kolme liikme mälestuseks saarele püstitatud mälestussammas. [[1997]] püstitati ekspeditsiooni 100. aastapäevaks teinegi mälestussammas, kuid selle lasid Teravmägede võimud kõrvaldada, kuna see olevat rajatud ebaseaduslikult. ==Välislingid==

Kvitøya: erinevus redaktsioonide vahel