Piero di Cosimo de' Medici: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Alexbot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib Cosimo de' Medici pojast, teiste samanimeliste kohta vaata: [[Piero de' Medici]]}}
 
 
'''Piero di Cosimo de' Medici''' ehk '''Piero il Gottoso''' (Luuvalu-Piero; [[1416]] – [[2. detsember]] [[1469]]) oli [[Firenze]] pankur ja tegelik valitseja aastatel [[1464]]–[[1469]].
 
Piero oli [[Cosimo de' Medici]] ja [[Contessina de' Bardi]] vanim poeg. Isa eluajal tal erilist mõjuvõimu ei olnud, kuid temast kujunes osav diplomaat ja pankur. Piero oli ka viimane [[Medici]], kes ([[1461]]. aastal) valiti linna ''[[gonfaloniere]]'''ks. Paraku päris Piero oma isalt toda viimastel eluaastatel raskelt vaevanud [[podagra]], sellest tulenes ka tema hüüdnimi, ning oli seetõttu sageli peaaegu halvatud.
 
Isa surma järel päris Piero nii panga kui ka mõjuvõimu Firenze üle. Medicite võim polnud siiski veel kuigivõrd kindlustunud, suur osa Firenze eliidist oli eriti Cosimo viimastel valitsusaastatel muutunud rahulolematuks ning tema surma järel proovisid nad Mediceid kukutada. Asja komplitseeris veelgi aga see, et Piero oli Medicite pangale asunud Firenze kaupmeestelt nende pikaajalisi võlgu sisse nõudma, mis paljud pankrotti ajas. Seega tekkis vandenõulastele laiem toetuspind, mida nad püüdsid ka ära kasutada. [[1466]]. aastal alustasid nad Piero äraolekul linnast [[VeneetsiaVenezia vabariik|Venezia]] toetusel riigipöördekatset. Linnas levivatest ärevatest meeleoludest teada saades kiirustas Piero ratsasalgaga Firenze poole, kuid oleks peaaegu linnaväravate ees olnud varitsuse ohvriks lagenud. Teda jõudis selle eest hoiatada aga tema poeg [[Lorenzo de' Medici|Lorenzo]], keda aitasid kohalikud talupojad. KärgenvaltJärgnevalt suutsid Medicite pooldajad Firenzes rahutused maha suruda, samuti löödi tagasi VeneetsiastVeneziast lähtuv invasioonikatse. Kuid juba [[1467]]. aastal puhkes uus sõda VeneetsiagaVeneziaga. Piero suutis sõlmida aga laiaulatusliku liidu, kuhu peale Firenze kuulusid veel [[Milano hertsogiriik|Milano]], Paavstiriik[[Kirikuriik]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli]]. Nende ülekaalukate vägede ees pidi VeneetsiaVenezia taanduma ning Itaalias valitses taas rahu.
 
Nagu oma isa, toetas ka Piero kunsti, tellides hulga töid mitmetelt toonastelt tippkunstnikelt. Ta kogus ka haruldasi raamatuid ning isegi flaami ja Flandria kunsti. Pankurina oli ta samuti küllaltki edukas, Medicite varanduslik seis püsis tema ajal endiselt hea.