Redaktsioon: 8. detsember 2005, kell 00:15 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust →‎Päritolu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. detsember 2005, kell 19:32 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 884 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: ==Päritolu== [[Pilt:Dollar_Symbol_Evolution.jpg\|thumb\|Tänapäevase dollarisümboli tekkeversioonid.]] Dollarimärgi päritolu kohta on käibel ~~mitmeid~~mitu ~~versioone~~versiooni. Kõige tunnustatum on ehk järgmine seletus, mille annab ''[[Bureau of Engraving and Printing]]''. Nimelt on dollarimärk pärit [[Mehhiko]] või [[Hispaania]] "P"-dest [[peeso]]de kohta. Peesod ehk [[~~Hipaania~~Hispaania dollar]]id võrdusid 8 [[reaal]]iga. Hispaania dollar oli hõbemünt pealdisega "P7". Sõnas 'peesod' (''pesos''; lühend ''P's'') hakati S-tähte kirjutama P-tähe peale. Niisugune pealekirjutamine on säilinud vanades käsikirjades. Lõpuks jäi P-tähest ainult püstkriips. Teise versiooni järgi pärineb dollarimärk saksa [[taaler\|taalritelt]], mida esmakordselt vermiti [[1519]] [[Böömimaa]]l. Sõna 'dollar' ise pärinebki saksakeelsest sõnast 'taaler' (''thaler''). Nende müntide [[avers]]il kujutati ristilöödud [[Kristus]]t, [[revers]]il ristilöödud madu. Mao peast ühel pool olid tähed NU, teisel pool number 21. See vihjab [[Piibel\|Piibli]] [[4. Moosese raamat]]u ([[ladina keel]]es ''Numericus'') 21. peatükile. Teise versiooni järgi on peeso ja dollari tähis pärir keskaegsest lühendist ''lb'' (''libra'' 'nael') ühe või kahe põikkriipsuga ülal. See, mis praegu tundub S-tähena, koosneb b-tähe ümarusest all ning põikkriipsu(de)st ülal. Kolmanda versiooni järgi on S-täht jäänus numbrist 8 (Hispaania dollari väärtus oli 8 reaali). ▼ Selles peatükis räägitakse, kuidas [[juudid]] hakkasid mässama neid juhtinud [[Mooses]]e ja [[Jahve]] vastu, sest nad kartsid jäädagi [[kõrb]]e surema. Karistuseks saatis Jahve mürkmadusid, kelle hammustuse tagajärjel paljud surid. Juudid tunnistasid pattu ja palusid andeks. Jahve käskis Moosesel naelutada üks madu pika lati otsa. Igaüks, kes seda madu vaatas, paranes. Seda imettegevat madu kujutatigi taalril, ainult latt asendati ristiga, et rõhutada sarnasust imeväelise Kristusega, kes risti löödi. Et risti rõhtkriips S-kujulisest maost halvasti eristus, on see ajapikku kadunud. ▲~~Teise~~Kolmanda versiooni järgi on peeso ja dollari tähis pärir keskaegsest lühendist ''lb'' (''libra'' 'nael') ühe või kahe põikkriipsuga ülal. See, mis praegu tundub S-tähena, koosneb b-tähe ümarusest all ning põikkriipsu(de)st ülal. Kolmanda versiooni järgi on S-täht jäänus numbrist 8 (Hispaania dollari väärtus oli 8 reaali). Seda sümbolit olevat laialdaselt kasutama hakatud juba enne seda, kui [[Ameerika Ühendriigid]] hakkasid [[1785]] [[USA dollar]]it rahaühikuna kasutama. Valuutakotid, mida USA rahapada väljastas, kandsid sarnast üksteise peale asetatud tähtedest U ja S märki, mis sarnanes varasema märgiga. [[USA dollar]]it hakati tähistama kahe püstkriipsuga dollarimärgiga. Kaht püstkriipsu on tõlgendatud ka [[Heraklese sambad\|Heraklese ~~sammastele~~sammastena]]. Kui mindi üle [[kullakatteta raha]]le, hakati kasutama ühe püstkriipsuga dollarimärki. 7-bitises [[ASCII-märgistik]]us on dollarimärk ainuke rahaühiku sümbol (~~24.~~koodiga ~~märk~~36). ~~Teistes~~8-bitises ~~[[märgistik]]es~~ASCIIs on ka teisi rahaühikute sümboleid. ==Kasutamine programmeerimises== Dollarimärki kasutatakse ka [[muutuja]] tunnusena mõningates [[programmeerimiskeel]]tes, nagu näiteks [[BASIC]]-ul baseeruvad keeled [[VBA]], [[Qbasic]] ja [[Visual Basic]]), [[Perl]], [[PHP]] ja [[Bash]]. See kirjutatakse muutujasõna ette või taha. ▼ ▲Dollarimärki kasutatakse ka [[muutuja]] tunnusena mõningates [[programmeerimiskeel]]tes, nagu näiteks [[BASIC]]-ul baseeruvad keeled [[VBA]], [[Qbasic]] ja [[Visual Basic]]), [[Perl]], [[PHP]] ja [[Bash]]. See kirjutatakse ~~muutujasõna~~muutujanime ette või taha. ~~{{täienda}}~~ == Kasutatud kirjandus == * [http://www.harpercollins.com/global_scripts/product_catalog/book_xml.asp?isbn=0060530456&tc=cx Dollarimärgi ajalugu HarperCollins.com-is] ==Vaata ka==

Dollarimärk: erinevus redaktsioonide vahel