Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 4 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
Kui Piccolomini [[Basel]]isse naasis, oli kardinal Albergati juba lahkunud. Tänu oma [[humanism|humanistlikule]] haridusele ja kõnemehevõimetele sai ta [[ilmik]]una kirikukogus tähtsaid ameteid, nagu ''scriptore'', abbreviaator ja peaabbreviaator. Ta toetas [[Savoia hertsog]]i [[Felix V|Amedeo VIII]] seadmist [[vastupaavst]]iks, sest kirikukogu oli paavsti ametist tagandanud. Piccolomini oli tema paavstiksvalimisel tseremooniameistriks. Ta kuulus delegatsiooni, mis eskortis Felix V Baselisse. Ta sai [[5. november|5. novembril]] [[1439]] Felix V sekretär, kaitses tema ametisse seadmist ja tunnustas Baseli kirikukogu õigusi paavsti poolt kokku kutsutud [[Firenze kirikukogu]] vastu, kuhu paavsti pooldajad olid siirdunud.
 
''Catholic Encycopedia'' andmeil mõistis Piccolomini, et Baseli kirikukogu positsioon ei ole pikas perspektiivis kaitstav. Viibides [[1442]] kirikukogu saadikuna [[FrankfurtiFrankfurdi riigipäev]]al, leidis ta võimaluse tõmbuda tagasi paavst Eugeniust toetava [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] ([[1452]]. aastast [[Saksa-Rooma keiser|keisri]]) [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] õukonda. [[11. november|11. novembril]] 1442 lahkus ta Baselist, et sõita [[Viin]]i. [[Jaanuar]]isJaanuaris [[1443]] asus ta tööle Saksa-Rooma riigi [[kantselei]] sekretärina. Piccolomini jäi paavsti ja vastupaavsti tülis esialgu [[neutraalsus|neutraalsele]] positsioonile ning soovitas seda ka Friedrichile. Aastani [[1445]] viibis ta põhiliselt keisri õukonnas [[Wiener Neustadt]]is ja [[Graz]]is. Ta krooniti vabameelsete värsside ("Ma ei ole kastraat") ja mitmete teenete eest [[27. juuli]]l 1442 õukonna pärjatud poeediks (''[[poeta laureatus]]'') ning teda [[protežeerima|protežeeris]] keisri kantsler [[Kaspar Schlick]], kelle üht armuseiklust Sienas ülistas ta [[Giovanni Boccaccio]] stiilis romaanis "''Eurialus et Lucretia''". Sel ajal pidas ta [[Viini ülikool]]is loenguid antiikpoeetidest, millega ta avaldas olulist mõju saksa humanismile.
 
Aastal [[1444]] etendas Piccolomini tähtsat osa [[Nürnbergi riigipäev]]al. Aastal 1445 saadeti Felix V teenistuses olev Piccolomini [[Rooma]] lähetusele, mille ülesandeks oli paavsti veenda uue kirikukogu kokkukutsumises. Seal leppis paavst Eugenius IV ametlikult temaga ja ta vabastati kiriklikest karistustest, mis ta oli saanud Baseli kirikukogu toetajana ja vastupaavsti ametnikuna. [[8. veebruar]]il [[1446]] sai Piccolomini paavsti sekretäriks ja naasis Saksamaale paavsti ülesandega. Diplomaatilise osavusega lahendas ta paavsti [[kuuria]] ja Saksa [[kuurvürst]]ide vahelisi erimeelsusi. [[September|Septembris]] 1446 Frankfurdi riigipäeval õnnestus tal likvideerida kuurvürstide liiga, mille järel hakkas riigipäeva enamus toetama paavsti ja Friedrichit. Piccolomini osales ka delegatsioonis, mis saavutas peaaegu kogu [[Saksamaa]] tingimusteta allumise paavstile. Ta etendas tähtsat osa kokkuleppes, mille paavst Eugenius IV [[1447]] tegi oma surivoodil Saksa vürstidega, nii et kirikukogu ja vastupaavst jäid poliitilisest toetusest ilma. See viis [[Viini konkordaat|Viini konkordaadi]] sõlmimiseni [[veebruar]]is [[1448]], mis andis paavstile suured eesõigused [[vaimulik]]e ametikohtade täitmisel Saksa-Rooma riigis.