Arukask: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: sr:Бела бреза |
+ pilt |
||
26. rida:
Eestis kasvavad arukased tavaliselt 15–25 m, soodsates tingimustes isegi kuni 30–35 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat.
Arukase levinud rahvapärased nimetused on '''arukõiv''', '''raudkask''' ja '''õmmik'''. Arukase üks tuntum looduslik vormi on
==Levik ja kasvukohad==
[[Pilt:Arukask.IMGP6828.JPG|Kased sügisel Eestis]]
Arukask on levinud peaaegu kogu [[Euroopa]]s (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja [[Aasia]] edelaosas. Idas ulatub leviala [[Siber]]i lääneosani. Eestis on arukask sage puu.
34. rida ⟶ 35. rida:
==Paljunemine==
[[Pilt:Birch 475336675.jpg|thumb|Isasurb]]
Arukase emas- ja isasõied on koondunud silinderjateks urbadeks. Emasurvad on püstised, 2–3 cm pikkused, moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist. Noored emasurvad on rohelised, suve lõpus muutuvad nad kollakaspruuniks. Isasurvad on rippuvad, 5–8 cm pikad ja tekivad juba sügisel. Arukask õitseb mais. Ta on tuultolmleja.
39. rida ⟶ 41. rida:
==Kasutamine ==
[[Pilt:Betula verrucosa a1.jpg|thumb|Kasekoor]]
[[Puit]] on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse seda [[vineer]]i-, [[mööblitööstus|mööbli]]- ja [[suusad|suusatööstuses]]. Eriti kaunist mööblit saab teha [[karjala kask|karjala kasest]], mis on üks arukase vorm, mille puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes toonides. Puidust toodetakse ka [[puidusüsi|sütt]], [[äädikhape]]t, [[tõrv]]a, [[atsetoon]]i. Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.
| |||