Sýros: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
16. rida:
Antiikajal ei olnud Sýrosel suurt tähtsust. Rooma ajal oli saarel samanimeline linn kohal, kus asub praegune halduskeskus Ermoúpoli. Barbarite ja [[piraat]]ide rüüsteretked ei lubanud linnal areneda.
 
Aastal [[1204]], kui [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] käigus [[Konstantinoopol]] vallutati, läks Sýros [[Venezia vabariik|Venezia]] võimu alla ja arvati [[Egeuse hertsogkondahertsogkond]]a. Sel ajal asutati saarele teine linn [[Ana Sýros]]. Kolm ja pool sajandit kestnud Venezia võimu ajal olid saare elanikud enamjaolt roomakatoliiklased, kuid säilitasid [[kreeka keel]]e.
 
[[16. sajand]]il vallutas [[Osmanite riik|Türgi]] laevastik Sýrose ja hertsogkond varises kokku. Siiski suutsid kohalikud võimud Türgiga peetud läbirääkimistel saavutada olulisi tulemusi, näiteks maksude vähendamise ja [[usuvabadus]]e. Samal ajal allutati saarel elavad katoliiklased [[Prantsusmaa]]le ja nii jäi see sajanditeks.
 
Türgi võimu all arenes [[kohalik omavalitsus]]. Piraatluse[[Piraatlus]]e väljajuurimine [[19. sajand]]i algul viis pikkamööda mereteede avamiseni [[Vahemeri|Vahemere]] idaosas. Hea majandusolukorra tõttu jäi Sýros aastal [[1821]] alanud [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõjas]] erapooletuks. Selle tulemusena otsis Sýroselt varjupaika hulk revolutsiooniliselt meelestatud kreeklasi [[Väike-Aasia]]st ja Türgi ranniku saartelt. Need tulijad olid enamjaolt meremehed ja kaupmehed. See kiirendas veelgi saare arengut.
 
Aastatel [[1822]]–[[1865]] ehitati saare pealinn Ermoúpoli uusklassikalises stiilis ümber. Kasutati ka renessansi motiive. Sellest ajast pärinevad [[raekoda]], [[Apollon]]i [[teater]], kesk[[raamatukogu]], kesk[[haigla]] ning hulk teisi avalikke hooneid, kirikuid, [[kool]]e, [[staadion]]e ja [[elamu]]id.