Francesco I Sforza: erinevus redaktsioonide vahel

'''Francesco I Sforza''' ([[1401]]–[[1466]]) oli [[Milano hertsog]] 1450–14661450–1466, [[Sforza]]de dünastia rajaja [[hertsogiriik|Milano]]s.

[[Kondotjeer]] [[Muzio Attendolo Sforza]] pojana oli ta algselt sõjapealik, kes näitas ennast andeka taktiku ning vilunud välikomandörina. Francesco Sforza teenis Milano hertsog [[Filippo Maria Visconti]] all, juhatades mitut järjestikust sõjakäiku [[Venezia vabariik|Venezia]] vastu.

[[1430. aastad|1430ndate]] alguses kogus [[paavst]]i nõrkust ärakasutav Francesco endale suure kaaskonna ja haaras arvestatava territoriaalse võimu [[Marche]]s keskusega [[Fermo provints|Fermos]]s, kuid ohverdas oma sealse võimu ahvatlevamatele väljavaadetele [[Lombardia]]s.

Ilmselt vastutasuks sõjakäikudel osutatud teenete eest sai FranceescoFrancesco [[1443]] abielluda Filippo Maria Visconti tütre Biancaga. Pärast seda, kui hertsog ilma otseste meesliini pärijateta suri, haaras Francesco Sforza pärilusvõitluse järel kontrolli tolle Milano valduste üle.

Francesco Sforza lõi eduka liidu [[Cosimo de' Medici]] poolt valitsetud [[Firenze]]ga. Cosimo sõpruse ja rahalise toe najal õnnestus tal sõlmida [[Lodi rahu]] ([[1454]]), mille eesmärgiks oli ohjeldada Venezia ekspansiooni ja stabiliseerida seeläbi olukorda kogu Põhja- ja Kesk-Itaalias.

Peamiselt Cosimo de' Medici mõjutusel andis Francesco oma lastele [[humanism]]i vaimus hariduse ning järgis Cosimo eeskuju ka kunstipatroonina (näiteks ''[[Ospedale Maggiore]]'' Milanos[[Milano]]s).