Johann Strauss vanem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Johann Strauss I (2).jpg|thumb|1835]]
[[Pilt:Johann Strauss I (1).jpg|thumb|1837]]
'''Johann Strauß I''' (ka '''Johann Baptist Strauss''', '''Johann Strauss Vanem'''; [[14. märts]] [[1804]] [[Viin]] – [[25. september]] [[1849]] Viin) oli [[austria]] [[romantism (muusika)|romantiline]] [[helilooja]], kes sai tuntuks [[valss|valsi]] populariseerijana ja lõi aluse muusikalisele dünastiale. Tema tuntuimaks teoseks peetakse "Radetzky marssi" (nimetatud [[Joseph Radetzky von Radetz]]i järgi), tuntuim valss on "Lorelei Rheinklänge" op. 154.
==Elu ja töö==
Straussi vanemad Franz Borgias Strauß ([[1764]]–[[1816]]) ja Barbara Dollmann ([[1770]]–[[1811]]) olid võõrastemajapidajad. Straussi vanaisa oli [[juut]] Johann Michael Strauß ([[1720]]–[[1800]]), kes võttis omaks [[katoliiklus|katoliku usu]].
Straußi ema Barbara suri, kui poiss oli seitsmeaastane. Viis aastat hiljem avastati tema isa [[Doonau]] jõest uppununa (tegu võis olla enesetapuga). Poisi hooldaja, rätsep Anton Müller pani ta õpipoisiks raamatuköitja Johann Lichtscheidli juurde. Strauß võttis õpipoisitöö kõrvalt [[viiul]]i- ja [[vioola]]tunde. Teda õpetas ka Johann Polischansky ning tal õnnestus pääseda mängima kohalikku [[orkester|orkestrisse]], mida juhatas Michael Pamer. Strauß lahkus orkestrist, et mängida populaarses [[keelpillikvartett|keelpillikvartetis]] "Lanner Quartet" koos [[Joseph Lanner]]i ja vendade Karl ja Johann Drahanekiga. [[Viini valss]]e ja saksa talupojatantse esitav kvartett paisus 1824. aastal väikseks keelpilliorkestriks. Strauß oli Lanneri kõrval orkestri abidirigendiks ja varsti asus ta juhatama orkestrist välja kasvanud teist väiksemat orkestrit.
[[1825]]. aastal otsustas ta moodustada omaenda ansambli ja alustada sellele (peamiselt tantsumuusika) komponeerimist. Temast sai üks tuntumaid ja armastatumaid tantsumuusika heliloojaid Viinis ning ta reisis oma ansambliga [[Saksamaa]]le, [[Holland]]isse, [[Belgia]]sse, [[Inglismaa]]le ja [[Šotimaa]]le. Reisil [[Prantsusmaa]]le [[1837]]. aastal kuulis ta esimest korda [[kadrill]]i ja hakkas neid ka ise komponeerima, tutvustades seda tantsu [[Austria]]s, kus see sai väga populaarseks. Strauß oli tuntud väga erineva sotsiaalse taustaga publiku seas. Ta lisas oma teostesse mitmeid tollel ajal populaarseid meloodiaid, et meeldida laiemale publikule. [[1838]]. aastal esitati tema muusikat Inglismaal uninganna [[Victoria (kuninganna)|Victoria]] kroonimisel.
Strauss abiellus [[1825]]. aastal Viinis Maria Anna Streimiga. Neil sündisid pojad [[Johann Strauß (poeg)|Johann Strauß II]], [[Josef Strauß]]i ja [[Eduard Strauß]]i ja kaks tütart: Anna (sündis 1829) ja Therese (sündis 1831). Noorim poeg Ferdinand (sündis 1834) elas vaid kümnekuuseks. Straußi abielu oli suhteliselt ebastabiilne, kuna ta viibis sagedaste välismaareiside tõttu perekonnast pidevalt eemal. Abikaasad võõrandusid üksteisest järkjärgult ja alates [[1834]]. aastast oli Straußil armuke Emilie Trampusch, kellega ta sai kuus last. Strauß oli kodus range distsiplineerija ja väljendas oma poegadele selgelt oma arvamust, mille kohaselt peaksid pojad valima muusikaga mitteseotud elukutse. Maria Anna palus [[1844]]. aastal lahutust, mis võimaldas poeg Johannil vabalt jätkata oma muusikalist karjääri.
{{pooleli}}
Strauß suri [[1849]]. aastal [[sarlakid|sarlakitesse]]. Ta maeti [[Döblinger]]i kalmistule oma sõbra Joseph Lanneri kõrvale. [[1904]]. aastal maeti mõlema säilmed ümber [[Zentralfriedhof]]i.
==Looming==
===Valsid===
* "Täuberln-Walzer" op. 1 (1827)
* "Döblinger Réunion-Walzer" op. 2
* "Wiener Carneval" op. 3 (1828)
* "Kettenbrücke-Walzer" op. 4 (1828)
* "Gesellschafts-Walzer" op. 5
* "Wiener Launen-Walzer" op. 6
* "Tivoli-Rutsch Walzer" op. 39 (1830)
* "Das Leben ein Tanz oder Der Tanz ein Leben!" Walzer op. 49
* "Elisabethen-Walzer" op. 71
* "Philomelen-Walzer" op. 82
* "Paris-Walzer" op. 101 (1838)
* "Huldigung der Königin Victoria von Grossbritannien" op. 103
* "Wiener Gemüths-Walzer" op. 116 (1840)
* "Lorelei Rhein Klänge" op. 154 (1843)
===Polkad===
* "Seufzer-Galopp" op. 9
* "Chineser-Galopp" op. 20
* "Einzugs-galopp" op. 35
* "Sperl-Galopp" op. 42
* "Fortuna-Galopp" op. 69
* "Jugendfeuer-Galopp" op. 90
* "Cachucha-Galopp" op. 97
* "Indianer-Galopp" op. 111
* "Sperl-Polka" op. 133
* "Beliebte Annen-Polka" op. 137
* "Piefke und Pufke Polka" op. 235
===Marsid===
* "Radetzky-Marsch" op. 228 (1848)
* "Jelačić-Marsch" op. 244
{{DEFAULTSORT:Strauß, Johann}}
[[Kategooria:Austria heliloojad]]
[[Kategooria:Sündinud 1804]]
[[Kategooria:Surnud 1849]]
| |||