Leninism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kärnkonn (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Lenin väitis, et [[imperialism]] on [[kapitalism]]i kõrgeim arengujärk, et kapitalismi saab kukutada ainult revolutsiooniga ning et kõik katsed kapitalismi [[reform]]ida, nii et see viiks [[sotsialism]]i, on määratud läbikukkumisele. Lenin ei arvestanud [[Karl Marx]]i väidet, et revolutsioon peab toimuma kõigis riikides ühel ajal, vaid leidis, et revolutsioon ühes riigis kutsub selle esile ka kõigis teistes riikides. Nagu ajalugu näitas, oli Leninil õigus selles, et [[Oktoobrirevolutsioon]] kutsus tõesti esile revolutsioone mõnedes teistes riikides, kuid ta eksis, arvates, et see kulutulena üle maailma uusi revolutsioone sütitab ning niiviisi [[maailmarevolutsioon]]ini viib.
 
Leninism oli Nõukogude Liidus ja ka mujal maailmas levinud [[eponüüm]] paljudele liikumistele ja poliitikatele. Leninlikeks, leninistlikeks, leninlasteks jne nimetasid endid sajad erinevad isikud ja rühmitused.
Leninismist on välja arenenud kolm ideoloogiat: [[stalinism]], [[maoism]] ja [[trotskism]]. Maoism on paljuski stalinismi haru. Trotskism ja stalinism on vastuolus. Trotskistid eitavad ebademokraatlikku poliitikat, mida Stalin [[NSV Liit|NSV Liidus]] läbi viis, ning stalinistid leiavad, et trotskistid reetsid marksismi.
 
Leninism oli ühtlasi ka Lenini kultus. Lenini nime kandsid Nõukogude Liidus kümned linnad, sajad [[kolhoos]]id ja [[sovhoos]]id, [[sõjeväeüksus]]ed, [[asutus]]ed, [[organisatsioon]]id, ehitised, kõrgeimad riiklikud preemiad, [[orden]]id jm autasud. Kõigis suuremais linnades asus Lenini monument, kõigis asutustes oli Lenini portree või büst. Suuremad rahatähed, paljud postmargid jmt kandsid Lenini portreed. Lenini surnukeha [[balsameerimine|balsameeriti]] ning paigutati [[Moskva]]s [[Punane väljak|Punasel väljakul]] avalikuks vaatamiseks [[mausoleum]]i.
'''Bolševism''' on leninismi allharu, mida [[bolševik]]ud rakendasid NSV Liidus ja samuti ka poliitiline ideoloogia mille järgi on väga oluline proletariaadi diktatuur: [[proletariaat]] suudab ainult siis võimu haarata, kui teda juhib väikesearvuline raudse [[distsipliin]]iga [[revolutsioon]]iline partei ([[demokraatlik tsentralism]]).
 
Pärast NSV Liidu kokkukukkumist on erinevused marksismi-leninismi ja leninismi ideoloogiate vahel väiksemaks jäänud ja seetõttu mitte nii olulised.
 
== Vaata ka ==