Superpositsiooniprintsiip: erinevus redaktsioonide vahel

'''Superpositsiooniprintsiip''' on kõikides [[lineaarne süsteem|lineaarsetes süsteemides]] kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa.

Matemaatiliselt väljendatuna saab superpositsioonisuperpositsiooniprintsiibi kirja panna kujul

kus ''A(x)'' on süsteemi reaktsioon mõjurile ''x''. Matemaatikas nimetatakse viimast omadust [[aditiivsus]]eks. Enamikul realistlikel juhtudel viitab ülalantud samasus sellele, et A on ''[[lineaarne operaator'']], mis mõjub teatud [[vektorruum]]i elementidele (näiteks elementidele <math>x_1, x_2, ... x_n</math>).

[[Kvantteooria]]s, kui osake või osakeste süsteem võib asuda [[kvantolek|olek]]utes <math>|\psi></math> ja <math>|\phi></math>, siis võib see asuda ka nende olekute superpositsioonis <math>|\psi> +|\phi></math>. Kvantsüsteemi ajalise evolutsiooni lineaarsuse tagab [[Schrödingeri võrrand]]. Avatud süsteemidesüsteemides (alamsüsteemide)või jaokska alamsüsteemides), millekus ajaline evolutsioon enam Schrödingeri võrrandiga kirjeldatav ei pruugi olla, ei pruugi ka superpositsiooniprintsiip enam olekuvektorite jaoks enam kehtida. Alamsüsteemi [[tihedusoperaator]]i jaoks kehtib superpositsiooniprintsiip siiski edasi.