Kalevipoeg (Glehni park): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P id |
||
6. rida:
[[Betoon]]ist ja [[raudkivi]]tükkidest sarvilise hiiglase kuju valmis aastal [[1908]] [[Nikolai von Glehn]]i eestvõttel<ref name="Skulptuur Kalevipoeg">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2253 Skulptuur «Kalevipoeg», M. Karmini koopia N. v. Glehni järgi, 1990 (graniit, segu).] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref>.
Skulptuuri motiivid pärinevad mütoloogiast. Skulptuur kujutab kangelast, kellel on metsloomanahk õlgadel. Nuiale toetuva figuuri modelliks võttis Glehn iseenda ja suurendas kõiki mõõtmeid neli korda. Koos skulptuuriga ''[[Krokodill (Glehni park)|Lohe]]'' soovis Nikolai von Glehn moodustada stseeni, kus vägilase selja taga luurab koletis<ref>Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 15</ref>.
Kohalikud elanikud hakkasid aga skulptuuri kutsuma ''"Glehni kuradiks"''. Sellest nördinud Glehn laskis kuju ette paigaldada kivi kirjaga "[[Kalevipoeg]] on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!" Paraku lammutasid venelased kunstiteose juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal
Alanud sõda ja sellega kaasnenud saksavaenulikkus viis selleni, et von Glehni kahtlustati spioneerimises. Teda süüdistati signaalide edastamises Saksa allveelaevadele oma kõrgetelt objektidelt (sel ajal oli ümbritsev mets tunduvalt madalam). Aastal [[1915]] müüriti [[Glehni lossi vaatetorn|vaatetorni]] ukseavad kinni ja õhiti Kalevipoja kuju.<ref>Nõmme läbi aegade. Lk. 29</ref>
22. rida ⟶ 21. rida:
{{viited}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
{{kultuurimälestis|ID=2253}}
[[Kategooria:Tallinna skulptuurid]]
| |||