Friedrich Wilhelm IV: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Commons link
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Friedrich Wilhelm IV von preussen 1847.jpg|thumb|Friedrich Wilhelm IV]]
'''Friedrich Wilhelm IV''' ([[15. oktoober]] [[1795]] [[Berliin]] – [[2. jaanuar]] [[1861]] [[Potsdam]]) oli [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] [[Preisimaa kuningas|kuningas]] [[1840]]. aastast kuni surmani. Teda peeti suhteliselt liberaalseks valitsejaks, võib-olla seetõttu, et ta pidi [[1848]]. aastal revolutsiooni ära hoidmiseks vastu võtma põhiseaduse. Sellest ajast kuni oma lõpuni [[1918]]. aastal oli Preisimaa kuningriik vähemalt formaalselt konstitutsioonilise monarhiaga riik. Et Friedrich Wilhelm tegelikult niivõrd liberaalne polnud, näitab aga fakt, et ta keeldus talle [[Frankfurdi parlament|Frankfurdi parlamendi]] poolt pakutud [[Saksamaa keiser|Saksamaa keisri]] tiitlist.
 
Friedrich Wilhelm sündis Preisimaa kuninga [[Friedrich Wilhelm III]] ja tema abikaasa [[Luise von Mecklenburg-Strelitz]]i vanima pojana. Teda õpetasid eraõpetajad. Sõjalist väljaõpet sai ta [[1814]]. aastal [[Napoleon]]i vastu sõdides, ehkki selles sõjas oli ta silmapaistmatu.
Elu lõpus elas Friedrich Wilhelm üle tõsise rabanduse, mis muutis ta teovõimetuks. Seetõttu valitses [[1859]]–1861 tema eest regendina tema noorem vend [[Wilhelm I|Wilhelm]], kes järgnes talle ka troonil.
 
Ta huvitus [[arhitektuur]]ist ja [[maastikuarhitektuur]]ist ning toetas mitut saksa kunstnikku.
 
Ta abiellus [[1823]] [[Baieri]] kuninga [[Maximilian I]] tütre [[Elisabeth Ludovika von Bayern]]iga. Sellest abielust lapsi ei sündinud.
== Isiklikku ==
Friedrich Wilhelm IV oli abielus Venemaa keisri [[Nikolai I]] tütrega.
 
Teda peeti suhteliselt liberaalseks valitsejaks, sest ta pidi [[1848]]. aastal [[revolutsioon]]i ära hoidmiseks vastu võtma [[põhiseadus]]e. Sellest ajast kuni oma lõpuni [[1918]]. aastal oli Preisimaa kuningriik vähemalt formaalselt konstitutsioonilise monarhiaga riik. Et Friedrich Wilhelm tegelikult liberaalne polnud, näitab aga fakt, et ta keeldus talle [[Frankfurdi parlament|Frankfurdi parlamendi]] poolt pakutud [[Saksamaa keiser|Saksamaa keisri]] tiitlist. Ta oli tulihingeline [[romantism|romantik]], kiindunud [[keskaeg]]a, ja seetõttu muutus ta vananedes konservatiivseks. [[1815]], kõigest 20-aastase kroonprintsina, saavutas ta Preisimaa põhiseaduse projekti, mis tegelikult kunagi ei jõustunud, muutmise sellisel viisil, et enamus võimust jääks maa-aadli kätte. Ta oli kindlalt vastu nii liberaliseerimisele kui [[Saksamaa]] ühendamisele, eelistades, et põhiline võim Saksa riikides jääb [[Austria]]le.
 
Elu lõpus elas Friedrich Wilhelm üle tõsise rabanduse, mis muutis ta teovõimetuks. Seetõttu valitses [[1859]]–1861–[[1861]] tema eest regendina tema noorem vend [[Wilhelm I|Wilhelm]], kes järgnes talle ka troonil.
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Friedrich Wilhelm III]] | nimi=[[Preisimaa kuningas]] | aeg=[[1840]]–[[1861]] | järgnev=[[Wilhelm I|Wilhelm I (Suur)]]}}
{{lõpp}}
 
{{Commons}}
 
[[Kategooria:Preisimaa monarhid|Friedrich Wilhelm 4.]]
[[Kategooria:Sündinud 1795|Friedrich Wilhelm 4.]]