Rannaniitudeks[[Rannaniit]] nimetatakseon mereäärseidmereäärne madalaidmadal rohumaid[[rohumaa]], mis [[kõrgvesi|kõrgvee]] aegu võivadvõib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad [[soolane vesi|soolast vett]] ja [[sooldunud muldamuld]]a. Rohttaimestik üsna lopsakas ning seetõttu on rannaniitu peetud heaks karjamaaks[[karjamaa]]ks nii veistele, hobustele, kui ka lammastele. Rannaniit on avatud, puude ja põõsasteta [[kooslus]], mis on tingitud üleujutuste[[üleujutus]]te mõjust. Merest kaugemal läheb rannaniit enamasti sujuvalt üle [[aruniit|aru-]] või [[looniit|looniiduks]], kus juba saavad kasvada puittaimed.
Eestis[[Eesti]]s levinud enamasti läänerannikul. Seda tüüpi niidud püsivad avatuna ainult tänu [[karjatamine|karjatamisele]]. Karjatamise puudumisel kasvavad rannaniidud kinni - peale tungivad [[kadakas]] ja lehtpuuvõsa, samuti [[pilliroog]]. Kinnikasvanud rannaniitu saab taastada võsa ning roo eemaldamisega ja karjatamise taastamisega.
