Erinevus lehekülje "Barnim IX" redaktsioonide vahel

Lisatud 1074 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
(interwiki: en)
[[Pilt:Barnim-IX-Pommern.jpg|thumb|Barnim IX von Pommern-Stettin]]
'''Barnim IX''' ([[2. detsember]] [[1501]] – [[2. november]] [[1573]]) oli [[PommeriPommer]]i hertsog aastatel [[1523]]–[[1569]].
 
Barnim oli Pommeri hertsogi [[Bogislaw X]] ([[1454]]–[[1523]]) ja tema teise abikaasa Anna Jagiellonica ([[1476]]–[[1503]]) poeg. Tema vanaisad olid Pommeri hertsog [[Erich II]] ([[1425]]–[[1474]]) ja [[Poola]] kuningas [[Kazimierz IV]] ([[1427]]–[[1492]]). Ta sai Pommeri hertsogiks pärast oma isa surma.
'''Barnim IX''' ([[2. detsember]] [[1501]] – [[2. november]] [[1573]]) oli [[Pommeri]] hertsog aastatel [[1523]]–[[1569]].
 
[[2. veebruar]]il [[1525]] abiellus Barnim [[Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich I]] tütre Anne von Braunschweig-Lüneburgiga ([[1502]]–[[1568]]).
Barnim valitses esialgu koos oma vanema venna [[Georg I (Pommer)|Georgiga]] kogu Pommerit, pärast tolle surma ([[1531]]) aga jagati riik tema ja vennapoeg [[Philipp I (Pommer-Wolgast)|Philippi]] vahel, Barnimist sai Pommer-[[Stettin]]i hertsog. [[1534]]. viisid Barnim ja Philipp Pommeris läbi [[reformatsioon]]i. [[1559]] määrati Barnim ja Philipp keisri poolt Liivimaa küsimuses riigikomissarideks. Barnim ei saanud Liivimaad kuigivõrd aidata, sest Pommer ise oli suhteliselt vaene ning [[Hansa Liit]] ei olnud Liivimaa aitamisest eriti huvitatud (Tallinn ja Riia püüdsid takistada Hansa Vene-kaubandust). Lisaks sellele suri [[1560]]. aastal ka Philipp ning Barnimist sai kogu Pommeri valitseja. [[1569]]. aastal loobus ta troonist ning suri 4 aastat hiljem Stettinis.
 
Barnim valitses esialgu koos oma vanema venna [[Georg I (Pommer)|Georg I-ga]] kogu Pommerit, pärast tolle surma [[1531]] aga jagati riik tema ja vennapoja [[Philipp I (Pommer-Wolgast)|Philipp I]] vahel, Barnimist sai Pommer-[[Stettin]]i hertsog.
 
Tema esimesed valitsusaastad möödusid tülis [[Brandenburg]]i markkrahvkonnaga, mis soovis Pommerit liidendada. [[1529]] sõlmiti lepe, millega Pommer sai iseseisvake tingimusel, et kui hertsogi perekond välja sureb, siis läheb Pommer Brandenburgile.
 
[[1534]] korraldasid Barnim ja Philipp Pommeris [[reformatsioon]]i. Barnim ühines [[1536]] ka [[Schmalkaldeni liiga]]ga. [[1546]]–[[1547]] toimus [[Schmalkaldeni sõda]], milles liiga lüüa sai. Pommer ei osalenud sõjategevuses, kuid pidi vastu võtma [[1548]] sõlmitud [[Augsburgi vaherahu]] ja maksma [[Karl V]]-le ränka maksu.
 
[[1559]] määras keiser Barnimi ja Philippi Liivimaa küsimuses riigikomissarideks. Barnim ei saanud Liivimaad kuigivõrd aidata, sest Pommer ise oli suhteliselt vaene ja [[Hansa Liit]] ei olnud Liivimaa aitamisest eriti huvitatud, sest Tallinn ja Riia püüdsid takistada Hansa Vene-kaubandust.
 
[[1560]] Philipp suri ja Barnimist sai kogu Pommeri valitseja. [[3. veebruar]]il [[1569]] loobus ta troonist, andis selle üle [[Johann Friedrich]]ile ([[1542]]–[[1600]]), kes oli Philippi 10 lapsest vanim, ja suri 4 aastat hiljem Stettinis.
 
[[Kategooria:Monarhid]]
27 165

muudatust