Sõltumatud Kuningriiklased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
 
Enamasti on seda peetud naljaga pooleks tehtud protestiaksiooniks, mis osutus ootamatult edukaks. Kuningriiklaste fraktsiooni kuulusid tuntud poliitkommentaator Vambola Põder (suri 1993, asendas Mihkel Kraav), jurist Tõnu Kõrda, ajaloolane Ralf R. Parve, ajakirjanik Rein Kikerpill, ajakirjanik ja humorist Kirill Teiter, satiirik ja luuletaja Priit Aimla, kunstnik Lembit Küüts, fraktsiooni juhtis matemaatik Kalle Kulbok.
Kuigi kuningriiklasteKuningriiklaste formaalseks loosungiks oli küll kuningriigi kehtestamine Eestis, lähtusid nadkuid oma parlamentaarses tegevuses lähtusid nad konstruktiivse neutraliteedi põhimõttest ehk liitumata Riigikogu huvigruppidega toetati Eesti rahvusriiklust arendavaid samme, sõltumata sellest, kas need lähtusid valitsevalt koalitsioonilt või opositsioonilt.
Kuningriiklaste protestimeelest võib kõnelda vaid juhtudel, mil koalitsiooni või opositsiooni seaduseelnõud ei vastanud kuningriiklaste aadetele ja arusaamadele õiglusest ja rahvavõimust, sellistel juhtudel rakendati ka tavatuid aktsioone, nagu fraktsioonivahetajate löömine rändrüütliteks, nõiatrummi põristamist Riigikogu saalis enne istungit (vastukaaluna kavandatavale ühispalvusele), Jüriöö ülestõusu 650. aastapäeva tähistamist ohvritalitusega Lindamäel ja tulede süütamisega Pika Hermanni tornis, lahkuvate Vene vägedele medali "Eestimaa vabastamise eest" annetamist, Torgu valla taastamist selle kuningriigiks kuulutamise kaudu jms. Taolised aktsioonid olid hetkel tõhusad, kuid paraku jätsid kuningriiklastest narride mulje, mis varjutas nende tõsist tööd nii parlamendis kui selle komisjonides.
Kuningriiklaste sõltumatus ja ettearvamatus ärritas nii mõndagi poliitilist jõudu ning järgmistel valimistel leiti formaalne ettekääne neist vabanemiseks.