Erinevus lehekülje "Sillamäe" redaktsioonide vahel

Lisatud 3856 baiti ,  12 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: ja:シッラマエ)
*2003: 16 901
 
Alates [[1946]]. aastast värvati {{kas|Sillamäe tehase ehitusele vabatahtlikke [[Leningradi oblast|Leningradi]], [[Pihkva oblast|Pihkva]] ning teistest [[Venemaa]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] [[oblast]]itest. Paljud neist [[küüditamine|deporteeriti]] Sillamäele.}}
 
Sillamäe tehase ehitusel kasutati väga palju [[vabakäiguvang]]e ("keemikuid"). Paljud nendest jäid pärast karistuse kandmist Sillamäele elama.
 
[[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]] Türsamäe tehas hävis.
==Sillamäe tööstuslinnana==
[[1945]]. aastal toimus Moskva Kremlis nõupidamine millest võtis osa [[Jossif Stalin]], [[Lavrenti Beria]], [[Kliment Vorošilov]], [[Geogori Malenkov]], [[Anastas Mikojan]], [[Zavenjagin]], [[Juri Andropov]] ja teised. Nõupidamise teemaks oli et Nõukogude Liidus on vähe[[uraan]]ileiukohtade uraanileiukohtipuudus ja et üks perspektiivne leiukoht on avastatud Eestis. Sillamäe sai Moskva huviobjektiks pärast seda, kui avastati, et Ida-Virumaal leiduv [[diktüoneema]]kilt sisaldab [[uraanioksiid]]e. 1944.-1945. aasta talvel saabusid Moskvast Sillamäele üleliidulise geoloogia instituudi geoloogid, kes pidid uurima kaldajärsakutes olevaid [[põlevkivi]] lademeid. Kohale oli toodud ka tükk Eesti põlevkivi ja Narva katsetehases toodetud partii uraanikontsentraati[[uraanikontsentraat]]i. Tõenäoliselt sai see nõupidamine määravaks Eestisse uraanirikastustehase rajamisel. Algselt pidi tehas rajatama [[Narva]], see oli ka üks põhjuseid, miks ei lubatud Narva tagasi tulla põlisnarvakaid. Kuid mingil põhjusel muudeti tehase asukohta ja selleks valiti endise Türsamäe õlitehase asukoht.
 
[[1947]]. aastal hakati Sillamäele rajama [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Kombinaati nr. 7 koodnimetus - "Värvivabrik", [[uraan]]i rikastamise tehast, mis oli rangelt salastatud. Tehase ehitamist juhtis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] 1. peavalitsus. Eestipoolne uurimistööde läbiviimise ja koordineerimise järelevalve pandi isiklikult tolleaegsele [[Eesti NSV]] valitsuse juhile [[Arnold Veimer]]ile.
[[1945]]. aastal toimus Moskva Kremlis nõupidamine millest võtis osa [[Stalin]], [[Beria]], [[Vorošilov]], [[Malenkov]], [[Mikojan]], [[Andropov]] ja teised. Nõupidamise teemaks oli et Nõukogude Liidus on vähe uraanileiukohti ja et üks perspektiivne leiukoht on avastatud Eestis. Kohale oli toodud ka tükk Eesti põlevkivi ja Narva katsetehases toodetud partii uraanikontsentraati. Tõenäoliselt sai see nõupidamine määravaks Eestisse uraanirikastustehase rajamisel. Algselt pidi tehas rajatama [[Narva]], see oli ka üks põhjuseid, miks ei lubatud Narva tagasi tulla põlisnarvakaid. Kuid mingil põhjusel muudeti tehase asukohta ja selleks valiti endise Türsamäe õlitehase asukoht.
===Tehase ehitus vangitööna===
[[1947]] hakati Sillamäele rajama [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Kombinaati nr. 7 koodnimetus – värvivabrik, [[uraan]]i rikastamise tehast, mis oli rangelt salastatud. Tehase ehitamist juhtis Nõukogude Liidu Ministrite nõukogu 1. peavalitsus. Tehase ehituseks oli vaja odavat tööjõudu, selleks andis Siseajade[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomisariaat]] välavälja käskkirja nr 00336 [[19. aprillistaprill]]ist [[1946]], mis kohustas vangilaagrites olevate eetlasteestlastest, lätlastest ja leedulastest sõjavangide saatmise Eestisse. Loomulikult ei teadnud need inimesed enda "mobiliseerimisest" [[NKVDNSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] poolt ehituspataljonidesse. Esimene partii tööjõudu saabus Narva 1946. aasta sügisel ja anti NKVD[[NSV Liidu Siseministeerium]]i poolt üle 7. kombinadi ehitusvalitsusele ja neist formeeriti 4., 6., ja 7. tööpataljon kokku umbes 4000 meest, kes olid vabastatud NSV Liidu [[GULAG]]ist, pärast saksa sõjaväeteenistuse eest määratud vanglakaristust. Esialgu saadeti Narva toodud endised sõjamehed Narva linna ja Narva-Jõesuu ehitus- taastamistöödele ning mitmesugustele transpordi- ja laadimistöödele.
 
Kõik 1946. aastal Sillamäele toodud ehituspataljonide soldatid elasid esimese talve üle riidetelkides, kuhu oli sisse ehitatud kahekordsed puunarid ja kus sooja andis telgi keskel olnud punkriahi. Talvel, tugeva pakasega, tuli hommikuti sageli jäätunud telgiseina külge külmunud meeste juukseid sooja veega lahti sulatada. Pesemiskoha puudumise tõttu käidi hommikul rivikorras [[Sõtke jõgi|Sõtke jões]] pesemas. Talvel raiusid barakkide päevnikud pesemiseks jäässe augud. 1947. aasta sügisel ehitati telkide asemele ümmargused kilpmajad.
[[1947]] hakati Sillamäele rajama [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Kombinaati nr. 7 koodnimetus – värvivabrik, [[uraan]]i rikastamise tehast, mis oli rangelt salastatud. Tehase ehitamist juhtis Nõukogude Liidu Ministrite nõukogu 1. peavalitsus. Tehase ehituseks oli vaja odavat tööjõudu, selleks andis Siseajade Rahvakomisariaat väla käskkirja nr 00336 19. aprillist 1946, mis kohustas vangilaagrites olevate eetlast, lätlastest ja leedulastest sõjavangide saatmise Eestisse. Loomulikult ei teadnud need inimesed enda "mobiliseerimisest" [[NKVD]] poolt ehituspataljonidesse. Esimene partii tööjõudu saabus Narva 1946. aasta sügisel ja anti NKVD poolt üle 7. kombinadi ehitusvalitsusele ja neist formeeriti 4., 6., ja 7. tööpataljon kokku umbes 4000 meest.
{{Vaata| Nõukogude armee Eestis#Tööpataljonid peale Teist maailmasõda}}
 
1947. aasta algul rajati Türsamäe vangilaager, mis asustati Nõukogude Liidust toodus umbes 3000 kriminaalvangiga (vargad, vägistajad, tapjad). 1947. aasta algul rajati endisesse Türsamäe mõisa vangilaager, kuhu toodi 3000 mees- ja nais kriminalvangi. Tööpataljoni soldatid piirasid ehitatava tehase territooriumi ümber kahekordse okastraataiaga, ehitasid vahitornid ja laagrisse toodud vangid hakkasid koos soldatitega tehase ehitustöödel käima.
 
Sillamäe tehase ja töölisasula selle juurde ehitasid [[tööpataljon]]ide [[sõdur]]id, Saksa [[sõjavang]]id ja kriminaalvangid. Tehase tööjõud, esialgu insenertehnilised töötajad, värvati Venemaalt. 1946. aastal oli Sillamäe postiaadress Moskva 10. 1947. aastast oli Narva postkast 2. [[1949]] sai Sillamäe, mis oli seni [[haldus]]likult allutatud Narvale töölisasulaks.
 
Ehki ehitus juba täie hooga käis eraldati Vaivara vallast 3202 ha maad alles 31. detsembril 1948. ENSV[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] otsusega nr 082.
 
Sillamäe külje alla rajatud kaevanduses töötasid põhiliselt vangid. Kaevandusest veeti maak tehasesse [[vagonett]]idega. Sillamäel toodeti enam kui viiendik (100.022 tonni) NVS Liidus toodetud uraanist, millest saanuks [[plutoonium]]i umbes 60 -70 tuhande [[tuumalaeng]]u valmistamiseks. Oletatavasti ehitati N. Liidu esimene aatomipomm Sillamäel toodetud uraanist. Alates 1953. aastast hakati uraanimaaki tooma [[Tšehhi]]st ja [[Saksamaa]]lt. Selleks ehitati [[Vaivara jaam]]ast kuni tehaseni haruraudtee, mida samuti, alates vedurijuhist kuni laadijateni, teenindasid ehituspataljoni soldatid.
 
Sillamäe uraanikaevandusväli paiknes praeguse linna lääneosas, kunagise Türsamäe mõisa maadel, klindist lõunas. Tegelikult rajati kaks pisikaevandust, numbritega 1 ja 2, esimene kaevevälja põhja-, teine lõunaosale. Kaevandused kavatseti ühendada, kuid kaevanduse varing jättis selle töö pooleli. Kaevanduses nr 1 tegutses aktiivselt 1949. aastast kuni juunini 1952 ja suleti lõplikult 1969. aastal. Kaevandus nr 2 ei saanudki valmis kaevanduse käigud kanti maha 1957. aastal.
 
Sõjavangidest moodustatud tööpataljonid töötasid Sillamäel kuni 1952. aastani.
===Sillamäe elanikkonna eripära===
Venemaalt toodud tööliste osakaal Sillamäe tehase ehitusel oli kuni 1951. aastani suhteliselt väga väike. Massilisem vene rahvusest tööliste tulek Sillamäele algas põhiliselt viiekümnendate algul, kui linnas valmisid esimesed tööpataljonide poolt ehitatud korterelamud. Pärast seda hakkas elanike arv jõudsalt kasvama. Viiekümnendate esimesel poolel oli Sillamäel juba üle kümne tuhande elaniku. Tunduvalt paremad töö- ja elutingimused olid peamiseks põhjuseks, miks Sillamäele saabus suurel arvul vene rahvusest töölisi sõjatules laastatud Venemaa oblastitest.
 
Nõukogude ajal allusid linnas kõik, miilitsast kuni lasteaiani, tehasele. Tehase direktor oli jumal, kelle positsiooni ei kõigutanud isegi formaalne allumine EKP-le. Objekti salastatuse ja range tööliste valiku tõttu puudus linnas peaaegu täielikult eesti rahvusest elanikkond. Sillamäe varustamine kõige eluks vajalikuga toimus läbi Moskva ja see oli tunduvalt parem, kui teistes Eesti linnades. Kogu Sillamäe sõjajärgne ajalugu on seotud salajase ettevõtte rajamisega. Kõik teised objektid ehitati vaid kombinaadi huve silmas pidades.
 
Sillamäe/Silmet tehase direktorid:
*[[Priit Saksing]]
**Sillamäe tehase [[eriosakond|eriosakonna]] juhataja A. Burov
Sillamäe sai iseseisvaks linnaks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi [[29. juuni]] [[1957]]. aasta otsusega ning ta viidi kohe ka vabariikliku alluvusega linnaks.
 
73 177

muudatust