Aseotroopne destillatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Deank_stark_apparatus.svg|thumb|150px|Aseotroopseks destillatsiooniks sobib [[DeanDeani-Starki aparaat]].]]

'''Aseotroopne destillatsioon''' on meetod lähedaste [[keemistemperatuur]]idega ja [[aseotroop]]seid segusid moodustavate komponentide lahutamisekseraldamise meetod. Selle meetodi korral lisatakse lähteainele veel üks komponent, et tekitada uus, madalama keemistemperatuuriga segu, mille aur poleks aseotroopne, vaid heterogeenne, s.t. koosneks segunematutest vedelatest faasidest.

Parempoolsel skeemil on aseotroopse destillatsiooni seadme põhimõtteline ülesehitus, kus 1 – [[magnetsegaja]], 2 – destillatsiooni kolb[[destillatsioon]]ikolb, 3 – [[destillatsioonikolonn|fraktsioneeriv kolonn]], 4 – [[termomeeter]], 5 – püst[[jahuti]], 6 ja 7 – jahutusvee sisse- ja väljavool, 8 – veekoguja ehk "sõrm", 9 – kraan, 10 – vastuvõtjavastuvõtuanum.

Aseotroopset destillatsiooni kasutatakse kõige sagedamini vee väljatoomiseks mingisteraldamiseks segust, (niiskenäiteks aine,niiskunud ainest või reaktsioonis tekkiva vee eraldamiseks jm). AseotroobiNiisuguse segu teiseks komponendiks on enamasti [[benseen]] või [[tolueen]], mis lisatakse destillatsioonikolbi. Kuna aseotroobisegu keemistemperatuur on tavaliselt madalam kõigi selle komponentide keemistemperatuurist, siis ta lendub ja kondenseerub [[jahuti]]s. AseotroobiSegu komponendid ei lahustu teineteises ja, nad kogunevad seadme „sõrme“ ningja kihistuvad. Lahusti on tavaliselt veest kergem janing kui seda koguneb palju, valgub ta kolbi tagasi ningja toob uue koguse vett aseotroobina välja. Näiteks võib vettsisaldavale [[etanool]]ile lisada benseeni ning ajades üle vee ja benseeni aseotroobisegu üle ajades saab veevaba etanooli.