Erinevus lehekülje "Aseotroopne destillatsioon" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Pilt:Deank_stark_apparatus.svg|thumb|150px|Aseotroopseks destillatsiooniks sobib [[DeanDeani-Starki aparaat]].]]
'''Aseotroopne destillatsioon''' on meetod lähedaste [[keemistemperatuur]]idega ja [[aseotroop]]seid segusid moodustavate komponentide lahutamisekseraldamise meetod. Selle meetodi korral lisatakse lähteainele veel üks komponent, et tekitada uus, madalama keemistemperatuuriga segu, mille aur poleks aseotroopne, vaid heterogeenne, s.t. koosneks segunematutest vedelatest faasidest.
 
Parempoolsel skeemil on aseotroopse destillatsiooni seadme põhimõtteline ülesehitus, kus 1 – [[magnetsegaja]], 2 – destillatsiooni kolb[[destillatsioon]]ikolb, 3 – [[destillatsioonikolonn|fraktsioneeriv kolonn]], 4 – [[termomeeter]], 5 – püst[[jahuti]], 6 ja 7 – jahutusvee sisse- ja väljavool, 8 – veekoguja ehk "sõrm", 9 – kraan, 10 – vastuvõtjavastuvõtuanum.
 
Aseotroopset destillatsiooni kasutatakse kõige sagedamini vee väljatoomiseks mingisteraldamiseks segust, (niiskenäiteks aine,niiskunud ainest või reaktsioonis tekkiva vee eraldamiseks jm). AseotroobiNiisuguse segu teiseks komponendiks on enamasti [[benseen]] või [[tolueen]], mis lisatakse destillatsioonikolbi. Kuna aseotroobisegu keemistemperatuur on tavaliselt madalam kõigi selle komponentide keemistemperatuurist, siis ta lendub ja kondenseerub [[jahuti]]s. AseotroobiSegu komponendid ei lahustu teineteises ja, nad kogunevad seadme „sõrme“ ningja kihistuvad. Lahusti on tavaliselt veest kergem janing kui seda koguneb palju, valgub ta kolbi tagasi ningja toob uue koguse vett aseotroobina välja. Näiteks võib vettsisaldavale [[etanool]]ile lisada benseeni ning ajades üle vee ja benseeni aseotroobisegu üle ajades saab veevaba etanooli.
 
Seda meetodit kasutatakse 100% [[alkohol]]i saamiseks. Harilikud meetodid kasutavad asjaolu, et etanooliaurud sisaldavad vähem vett kui destilleeritav lähteaine, kuid 96,4% etanooli aur sisaldab samuti 96,4% alkoholi, mistõttu see segu on aseotroopne ja harilikud destilleerimismeetodid ei võimalda suuremat etanooli kontsentratsiooni saavutada. Suurema kontsentratsiooni saavutamiseks lisataksegi vee ja etanooli segule näiteks benseeni.
 
Pärast vee ja etanooli eraldamist teineteisest on vaja omakorda lisatud benseen kätte saada. Niisugune mitmekordne töötlemine muudab aseotroopse destillatsiooni kalliks ja sellepärast ei ole praktiline seda alkohoolsete jookide tootmisel tarvitada.
 
== Rõhuvahetusega destilleerimine ==
 
Teine meetod aseotroopsete segude komponentide eraldamiseks üksteisest on rõhuvahetusega destilleerimine. See põhineb asjaolul, et aseotroopne kontsentratsioon sõltub [[rõhk|rõhust]]. Aseotroobil pole mitte kontsentratsioonivahemik, vaid kindel, täpne kontsentratsioon. Kui õnnestuks kuidagi sellest punktist "üle hüpata", võib jätkata harilike meetoditega destilleerimist, ehkki (vee ja etanooli näite korral) ei keedeta enam etanooli välja veest, vaid vett keedetakse välja etanoolist.
 
Aseotroopsuse punktist üle hüppamiseks võib asetada segu rõhu alla, mistõttu aseotroopsuse punkt tõuseb 96,4%-lt näiteks 97%-ni. Niisugusel rõhul destilleeritakse etanooli – mitte tingimata 97%-ni, vaid näiteks 96,5%-ni. Seejärel rõhku alandatakse, et asetroopsuse punkt langeks jälle, näiteks normaalrõhul oleva 96,4%-ni või mõnel muul rõhul oleva veel madalama kontsentratsioonini. Jätkata saab hariliku destilleerimisega, millega võib saavutada ka täiesti puhta etanooli.
 
==Vaata ka==
*[[Destillatsioon]]
*[[Dean-Starki aparaat]]
[[Kategooria:Destillatsioon]]
[[Kategooria:Füüsikaline keemia]]
 
 
[[es:Destilación azeotrópica]]
27 003

muudatust