Friedrich Kurg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
18. rida:
==Teises maailmasõjas==
[[14. juuli]]l [[1941]] määras Saksa sõjaväejuhtkond ta vabastatud Eesti alade partisanide üldjuhiks.
Juulis 1941 oli Friedrich Kurg [[Tartu]] komandant
Linna konandandina andis ta käsu nn. Tartu koonduslaagri asutamiseks, kuhu koondati vahistatud ja kinni peetud saksa natsionaalsotsialistliku korra ning ka Esimese nõukogude okupatsiooni ajal nõukogude võimu toeatanud isikuid ja ka kinnipeetud punaarmeelasi ja hävituspataljonide liikmeid.
Novembris sai temast Eesti vabatahtlikest koosneva tagalapataljoni [[SD 41]] ülem.
1942. aastal oli Friedrih Kurg [[SD]] pataljoniülem ja tegutses saksa vägede tagala turvalisuse tagamisega Pihkva piirkonnas.
Friedrich Kurg juhtis [[37. Eesti Politseipataljon]]i ja Saksa väejuhatus autasustas teda kuldse, hõbedase ja pronksist {{kas|vahvusmedaliga}}, I ja II klassi [[Raudrist]]i ja [[Jalaväe rünnakmärk|Jalaväe rünnakmärgiga]].
25. rida ⟶ 32. rida:
Juulis 1944 määrati Kurg [[20. Eesti SS-diviis]]i 46. Rügemendi II pataljoni ülemaks.
[[22. september|22. septembril]] 1944 sakslaste üldise taganemise käigus jäi Kurg Eestisse ja hakkas [[Metsavennad|metsavennaks]], varjates end Jüri Raudkivi nime all Valgamaal. Friedrich Kurg langes [[
==Isiklikku==
| |||