Paratsetamool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ravi}}
[[FilePilt:N-Acetyl-p-aminophenol.svg|thumb|right|230px|Paratsetamool]]
'''Paratsetamool''' või '''atsetaminofeen''' on [[Valuvaigisti|valuvaigistavravim]], ningmida [[Palavik|palavikku]] alandavkasutatakse [[ravimpalavik]],u midaalandamiseks kasutataksening [[Palavik|palavikupeavalu]], peavalude ja teiste nõrkade valude raviks.
 
Paratsetamooli keemiline valem on C<sub>8</sub>H<sub>9</sub>NO<sub>2</sub> ja nomeklatuurne nimetus on N-(4-hüdroksüfenüül)atsetamiid.
See on üks peamistest koostisosadest mitmetes külmetushaiguste vastastes ravimites.
 
See on mitme külmetuseravimi peamine toimeaine.
Liigtarvitamine võib kahjustada maksa.
<ref>[http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,3,657 Paratsetamool võib olla arvatust ohtlikum @ kliinik.ee]</ref>
 
Paratsetamooli liigtarvitamine võib kahjustada maksa. <ref>[http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,3,657 Paratsetamool võib olla arvatust ohtlikum @: kliinik.ee]</ref>
 
== Ajalugu ==
Valem: C<sub>8</sub>H<sub>9</sub>NO<sub>2</sub>
 
[[Atsetaniliid]] oli esimene [[aniliin]]i [[derivaat]], millel avastati palavikku alandavad ja valuvastased omadused. A. Cahn ja P. Hepp võtsid selle [[1886]] antifebriini nime all kasutusele. Kuid selle vastuvõetamatud mürgised mõjud, sealhulgas [[tsüanoos]], mida põhjustab [[metemoglobineemia]], sundisid otsima vähem mürgiseid aniliini derivaate.
Nomeklatuurnimetus: N-(4-hüdroksüfenüül)atsetamiid
 
[[Harmon Northrop Morse]] oli paratsetamooli sünteesinud juba [[1877]] [[Johns Hopkinsi ülikool]]is [[4-nitrofenool]]i [[redutseerimine|redutseerimise]] teel koos [[tina]]ga tahkes [[etaanhape|etaanhappes]], kuid alles [[1887]] katsetas [[farmakoloog]] [[Joseph von Mering]] paratsetamooli ja sellele lähedast [[fenatsetiin]]i patsientidel. Von Mering avaldas artikli oma katsete tulemustest alles [[1893]]. Tema sõnul on paratsetamoolil kerge kalduvus tekitada metemoglobineemiat, aga fenatsetiinil mitte. Sellepärast loobuti kiiresti paratsetamoolist ja selle asemel hakati katsetama fenatsetiini.
 
Fenatsetiini hakkas kohe tootma ja müüma suur ravimitootmisettevõte [[Bayer]]. Järgmistel kümnenditel oli fenatsetiin mitmesuguste peavaluravimite põhiline toimeaine. Need sisaldasid sageli veel [[aspiriin]]i, [[kofeiin]]i ja mõnikord [[barbituraat]]e. Mõnevõrra vähendas fenatsetiini populaarsust aspiriini levik: viimase avastas [[1899]] [[Heinrich Dreser]].
 
Von Meringi väiteid usuti üle poole sajandi, kuni [[1947]] hakati uurima atsetaniliidi ja paratsetamooli [[metabolism]]i. [[David Lester]] ja [[Leon Greenberg]] avastasid, et [[norra rott]]idele antud suured kogused paratsetamooli ei põhjusta mingisugust metemoglobineemiat. Septembris [[1948]] kinnitas seda [[Bernard Brodie]], [[Julius Axelrod]]i ja [[Frederick Flinn]]i sõltumatu uuring, mis väitis, et paratsetamool on sama tõhus valuvaigisti kui tema eelkäija.
 
Paratsetamool tuli turule kõigepealt [[USA]]-s [[1953]], näiteks [[Suurbritannia]]s [[1956]].
 
== Viited ==
<references />
 
<!-- ==Välislingid==
* [http://www.doctorsworkbench.com/paracetamol-overdosage-in-children Paracetamol overdosage in children] 17. oktoobril 2009 oli see link kadunud -->
 
[[Kategooria:Ravimid]]
 
{{Link FA|frar}}
 
{{Link FA|vi}}
 
{{Link FA|de}}
{{Link FA|en}}
{{Link FA|es}}
{{Link FA|fr}}
{{Link FA|he}}
{{Link FA|pt}}
 
{{Link FA|ar}}
{{Link FA|pl}}
{{Link FA|pt}}
{{Link FA|vi}}
 
[[af:Parasetamol]]