Auguste Karoline: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: pl:Augusta Karolina Welf |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Toimetasin, aga artikkel on kopipeist ja vajab ka edaspidist toimetamist |
||
1. rida:
{{kopipeist|allikas=http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10261}}
'''Auguste Caroline Friederike Luise''', Braunschweig-Wolfenbütteli printsess (sündis [[3. detsember]] [[1764]] - [[16. september]] [[1788]] [[Koluvere]], [[Läänemaa]]) oli [[Braunschweig-Wolfenbüttel]]i hertsogi Karl Wilhelm Ferdinandi tütar ja Württembergi kuninga Wilhelm I ema, kes on tuntud oma selgusetu surma tõttu Eestis.▼
{{toimeta}}
[[Pilt:Auguste von Braunschweig-Wolfenbüttel.jpg|thumb|Auguste Karoline]]
▲'''Auguste Caroline Friederike Luise''', [[Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogkond|Braunschweig-Wolfenbütteli]] printsess (
== Auguste Caroline Friederike Luise Venemaal [[Katariina II]] õukonnas ==
Esimesed aastad veetis noor abielupaar [[Lübeck]]is, aga [[1782]]. aastal ilmus paar Katariina II kutse
== Printsessi pagendussesaatmine ==
Ühe enimlevinud versiooni järgi pagendas Katariina II Auguste kaitseks vägivaldse mehe eest. Württembergi prints lahkus oma 3 lapsega Venemaalt.
Teine versioon. Auguste abikaasa oli [[Katariina II]] juures sattunud ebasoosingusse. Peapõhjus olevat olnud selles, et Friedrich Wilhelmil oli mõju oma õemehele troonipärijale Paulile, kes oli aga vaenujalal oma emaga. Friedrich Wilhelm mõjutas Pauli [[Preisimaa]] eeskujul reformima sõjaväge. Katariina pidas printsi [[Preisi]] kuninga [[Friedrich Suur]]e “käepikenduseks” keiserlikus õukonnas. Kuna Katariina II pidi pikemaks ajaks lõunasse reisima ja kartis, et sel ajal suurendab Friedrich Wilhelm oma mõju õukonnas eriti Pauli juures, siis oli vaja midagi ette võtta. Katariina leidis sobiva ettekäände, et Württembergi prints maalt välja saata. Printsessi aga olevat kavatsetud saata ajutiselt Koluverre, et sealt edasi oma vanemate juurde Braunschweigi toimetada. Katariina II andis 22. detsembril [[1786]] [[Eestimaa
Koluvere loss valiti kõrgest soost proua pagendamiseks tõenäoliselt põhjustel, et ta oli kaugel provintsis, piisavalt eemal õukonnast ja linnadest. Ei saa muidugi unustada ka seda, et loss asus saarel ja printsessil ei olnud võimalik sealt omal käel põgeneda.
|