Redaktsioon: 19. august 2009, kell 08:54 redigeeri RibotBOT (arutelu \| kaastöö) Robotid 17 796 muudatust P robot lisas: az:Atom saatı ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. oktoober 2009, kell 13:34 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2009}} ~~{{vikinda}}~~ ~~{{toimeta}}~~ [[Pilt:Atomicclock.jpg\|thumb\|Aatomkell]] ~~Aatomi~~'''Aatomkell''' ~~kellal~~on [[kell]], milles vastutab õige aja hoidmise eest [[võnkumine\|võnkuv]] ~~kvartskristall~~[[kvarts]][[kristall]], nagu ~~kvartskelladelgi~~[[kvartskell]]adelgi. Enamikel kvartskelladel seadistatakse võnkekeha kella valmimisel ning hiljem seda enam ei kontrollita. Aja möödudes ~~selle kella sagedus~~[[võnkesagedus]] muutub ja kell hakkab käima ette või jääb taha. Aatomkella keeruka aparaadi eesmärk on kontrollida kvartsi võnkumist pidevalt, mis annab kellale suure täpsuse. Aatomkella tööpõhimõtte väljatöötaja oli [[1930]]. aastal [[Isador Rabi]] [[Columbia Ülikool]]ist.▼ ==Tööpõhimõte== ~~Kuidas aatomkell töötab~~ Aatomkellas kasutatakse ~~tseesiumit~~[[tseesium]]it. Igas tseesiumi ~~aatomis~~[[aatom]]is on 55 ~~elektroni~~[[elektron]]i. Kolm viimast elektroni on avanud uue ~~orbiidi~~[[orbitaal]]i. Sellel ~~orbiidil~~orbitaalil võib olla elektronidel kaks erinevat ~~energia väärtust~~energiaväärtust, mis erinevad ~~spinni~~[[spinn]]i poolest. ~~Energite~~Energiate erinevus nende kahe väärtuse vahel vastab ~~raadiolainele~~[[raadiolaine]]le sagedusega 9192631770 Hz. Aatomil on selles olekus vähesel määral erinevad [[magnetism\|magnetilised]] omadused. ▼ ▲Aatomi kellal vastutab õige aja hoidmise eest võnkuv kvartskristall, nagu kvartskelladelgi. Enamikel kvartskelladel seadistatakse võnkekeha kella valmimisel ning hiljem seda enam ei kontrollita. Aja möödudes selle kella sagedus muutub ja kell hakkab käima ette või jääb taha. Aatomkella keeruka aparaadi eesmärk on kontrollida kvartsi võnkumist pidevalt mis annab kellale suure täpsuse. Aatomikella ühes otsas on ahi, mis aurustab tseesiumi aatomeid metallitüki pinnalt. Need aatomid võivad omada kahte eelpool kirjeldatud seisundit. Magnet eraldab need, ning heidab kõrvale kõrge energiaga aatomid. Kella kvartskristall on seatud võimalikult täpselt võnkuma sagedusel 9192631770 Hz. See sagedus edastatakse raadiolainete allikale, mis sihib raadiolainetega madalama energiaga osakesi. Selle tulemusel, kui sagedus on õige, tekib maksimaalne arv kõrgema energiaga osakesi.▼ ▲Aatomkellas kasutatakse tseesiumit. Igas tseesiumi aatomis on 55 elektroni. Kolm viimast elektroni on avanud uue orbiidi. Sellel orbiidil võib olla elektronidel kaks erinevat energia väärtust, mis erinevad spinni poolest. Energite erinevus nende kahe väärtuse vahel vastab raadiolainele sagedusega 9192631770 Hz. Aatomil on selles olekus vähesel määral erinevad magnetilised omadused. Teises kellamehhanismi otsas on jälle magnet, mis eraldab need aatomid nendest, mis muutsid oma energia taset. Need aatomid, mis muutsid oma energianivood, loendatakse detektoris. Kui aatomite arv, mis on oma energiat muutnud, hakkab langema, tähendab see seda, et kvartskristalli sagedus on nihkunud. Kui nii juhtub, siis automaatne kontrollsüsteem, seab kristallivõnkumist seni, kuni muutunud energiaga osaksete arv läheneb jälle maksimumile. Selline kontrollmehhanism hoiab kella täpse. Edasi tõlgendab elektrooniline loendur võnkesageduse sekunditeks. ~~Aatomkella tööpõhimõtte väljatöötaja oli Isador Rabi Columbia Ülikoolist 1930.a.~~▼ ▲Aatomikella ühes otsas on ahi, mis aurustab tseesiumi aatomeid metallitüki pinnalt. Need aatomid võivad omada kahte eelpool kirjeldatud seisundit. Magnet eraldab need, ning heidab kõrvale kõrge energiaga aatomid. Kella kvartskristall on seatud võimalikult täpselt võnkuma sagedusel 9192631770 Hz. See sagedus edastatakse raadiolainete allikale, mis sihib raadiolainetega madalama energiaga osakesi. Selle tulemusel, kui sagedus on õige tekib maksimaalne arv kõrgema energiaga osakesi. Aatomkellad töötavad ka ~~hapniku~~[[hapnik]]u ja ~~rubiidiumiga~~[[rubiidium]]iga, tseesiumiga kell oli lihtsalt esimene omasuguste seas.▼ ▲Teises kellamehhanismi otsas on jälle magnet, mis eraldab need aatomid nendest, mis muutsid oma energia taset. Need aatomid mis muutsid oma energianivood, loendatakse detektoris. Kui aatomite arv, mis on oma energiat muutnud hakkab langema, tähendab see seda, et kvartskristalli sagedus on nihkunud. Kui nii juhtub, siis automaatne kontrollsüsteem, seab kristallivõnkumist seni, kuni muutunud energiaga osaksete arv läheneb jälle maksimumile. Selline kontrollmehhanism hoiab kella täpse. Edasi tõlgendab elektrooniline loendur võnkesageduse sekunditeks. Aatomkella tööpõhimõtte väljatöötaja oli Isador Rabi Columbia Ülikoolist 1930.a. [[Kategooria:Kellad]] ▲Aatomkellad töötavad ka hapniku ja rubiidiumiga, tseesiumiga kell oli lihtsalt esimene omasuguste seas. [[ar:ساعة ذرية]]

Aatomkell: erinevus redaktsioonide vahel