Henri III: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib Prantsusmaa valitsejast, teiste samanimeliste monarhide kohta vaata lehekülge [[Henri III (täpsustus)]].}}
[[Pilt:Henri3France.jpg|thumb|right|Henri III]]
[[Pilt:Pologne Valois.gif|'''thumb|Henri III''' vapp Poola kuningana]]
'''Henri III''' [anr'ii kolmas] (Poolas '''Henryk Walezy''' [h'enrõk val'eezõ]; [[19. september]] [[1551]] [[Fontainebleau loss]] – [[2. august]] [[1589]] [[Saint-Cloud]]) oli [[Poola]] [[Poola kuningas|kuningas]] [[1573]]–[[1574]] ja [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]] [[1574]]–[[1589]], [[Henri II]] ja [[Katariina di Medici]] poeg.
 
Henril olid vanemad vennad [[François II]] ja [[Charles IX]], noorem vend François, vanemad õed [[Elisabeth de Valois]] ja [[Claude de Valois]] ning noorem õde [[Marguerite de Valois]]. Erinevalt oma isast ja vanematest vendadest ei tundnud Henri eriti huvi Valois'de traditsiooniliste meelelahutuste [[jahipidamine|jahipidamise]] ja kehaliste harjutuste vastu. Ta küll armastas [[vehklemine|vehelda]] ja oli selles osav, kuid huvitus [[kunst]]ist ja armastas [[raamat]]uid lugeda. Neid omadusi peeti pärituks tema itaallasest emalt.
[[Pilt:Henri3France.jpg|thumb|right|Henri III]]
 
Ta juhtis [[Prantsusmaa sõjavägi|Prantsusmaa sõjaväge]] sõjas [[hugenotid|hugenottide]] vastu [[13. märts]]il [[1569]] [[Jarnaci lahing|Jarnaci]] ja [[3. oktoober|3. oktoobril]] 1569 [[Moncontouri lahing]]us, mis mõlemad lõppesid kuningavägede võiduga. Ta osales [[Pärtliöö veresaun]]a ettevalmistamisel, ehkki ei osalenud veresaunas.
'''Henri III''' [anr'ii kolmas] (Poolas '''Henryk Walezy''' [h'enrõk val'eezõ]; [[19. september]] [[1551]] – [[2. august]] [[1589]]) oli [[Poola]] [[Poola kuningas|kuningas]] [[1573]]–[[1574]] ja [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]] [[1574]]–[[1589]], [[Henri II]] ja [[Katariina di Medici]] poeg.
 
[[1572]] suri [[Poola kuningas]] [[Sigismund II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Sigismund Augusti õde [[Anna Jagiellonka]]. [[Poola]] kuningaks valiti [[16. mai]]l [[1573]] Henri, kes sai sellega läbi aegade esimeseks valitud Poola kuningaks. Henri andis [[10. september|10. septembril]] [[Jumalaema kirik]]us vande ja võttis [[13. september|13. septembril]] vasti Poola delegatsiooni tunnistuse kuningaks valimise kohta. Ta jõudis Poolasse [[1574]]. aasta jaanuaris ja krooniti [[21. veebruar]]il kuningaks. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Seetõttu surigi Jagelloonide dünastia välja.
Pärast oma venna [[Charles IX]] surma põgenes ta salaja Poolast, et asuda Prantsusmaa troonile. Ta toetas kord [[Katoliiklik Liiga|Katoliiklikku Liigat]], kord [[Hugenotid|hugenotte]]. Pagendas liiga juhi [[Henri de Guise]]´i mõjul [[1585]] [[hugenotid]] [[Prantsusmaa]]lt. Pidi rahvaülestõusu pärast [[1588]] [[Pariis]]ist põgenema, laskis seejärel [[Henri de Guise]]´i ja tema venna [[kardinal]] [[Louis de Guise]]´i mõrvata ning hakkas liidus hugenottide juhi [[Henri IV|Henri de Bourbon]]iga [[Pariis]]i piirama. Henri III tapeti fanaatilise katoliiklase poolt.
 
Kolm ja pool kuud pärast Henri kroonimist Poola kuningaks, [[30. mai]]l suri Charles IX ja Henri sai kuningaks. Juunis põgenes ta salaja, jättis Poola trooni vabaks ja asus Prantsusmaa troonile. Poola esitas ultimaatumi: kui Henri ei naase [[12. mai]]ks [[1575]], kuulutatakse ta troonist loobunud. Nimetatud kuupäeval nii juhtuski.
==Vaata ka==
 
*[[Valgevene valitsejad]]
[[15. veebruar]]il 1575 krooniti ta [[Reimsi katedraal]]is Prantsusmaa kuningaks. [[14. veebruar]]il 1575 abiellus ta [[Louise de Lorraine-Vaudémont]]iga, kuid abielust ei sündinud last. [[1584]] suri Henri noorem vend François, mis tähendas, et Valois'de meessoo pealiin sureb välja. Uueks kroonprintsiks sai [[Navarra]] kuningas [[Henri IV|Henri III]], kes pärines meesliinis [[Louis IX]]-st.
 
Pärast oma venna [[Charles IX]] surma põgenes ta salaja Poolast, et asuda Prantsusmaa troonile. TaHenri toetas kord [[Katoliiklik Liiga|Katoliiklikku Liigat]], kord [[Hugenotid|hugenotte]]. PagendasTa pagendas liiga juhi [[Henri de Guise]]´i mõjul [[1585]] [[hugenotid]] [[Prantsusmaa]]lt.Prantsusmaalt, kuid Pidipidi rahvaülestõusu pärast [[1588]] [[Pariis]]ist põgenema, laskis seejärel [[23. detsember|23. detsembril]] 1588 [[Henri de Guise]]´i ja tema venna [[kardinal]] [[Louis de Guise]]´i mõrvata, hertsogi poja vangistada ning hakkas liidus hugenottide juhi [[Henri IV|Henri de Bourbon]]iga [[Pariis]]i piirama. Henri III tapeti fanaatilise katoliiklase poolt.
 
Henri III tappis fanaatiline katoliiklane, [[dominiiklased|dominiiklasest]] [[munk]] [[Jacques Clément]], kes sealsamas kohe ise tapeti. Kuningriigi päris Henri õe Marguerite'iga abiellunud [[Henri IV]], kes oli esimene [[Bourbonide dünastia]]st Prantsusmaa kuningas.
 
{{algus}}
15. rida ⟶ 23. rida:
{{lõpp}}
 
== Pilte ==
{{commons|Henri III of France}}
<gallery>
Pilt:Pologne Valois.gif|'''Henri III''' vapp Poola kuningana
</gallery>
 
{{täienda}}
 
[[Kategooria:Poola monarhid]]