|
==Ajalugu==
Kuusalu kirik arvatakse olevat [[Põhja-Eesti]] üks vanimaid kivist pühakodasid. [[Patronaadiõigus]] kiriku üle kuulus [[Gotland|Gotlandi]] [[Roma klooster|Roma kloostri]] [[Kolga|Kolgal]]l asuvale [[Kolga mõis|majandusmõisale]]. Seda kinnitab kiriku pühitsemine Pühale Laurentsiusele. Roma kloostri Kolgas paiknenud abikloostri tsistertslastest mungad Gotlandilt võisid 13. sajandi lõpul asuda ehitama jumalakoda pühade allikate äärde. See kahe haritorniga alguses madal võlvimata kirik oli sama suur kui praegused koor, pikihoone ja vana käärkamber.
Tõenäoliselt [[15. sajand]]i 2. veerandil kutsuti Tallinnast[[Tallinn]]ast kohale ehitusmeistrid pühakoda võlvima. Mõnevõrra kõrgendati seinamüüre, ühtlasi kindlustati need varem puudunud tugipiilaritega.
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal ([[1564]]) purustati nii võlvid kui ka haritornid. Kirik kannatas ka [[Põhjasõda|Põhjasõjas]], mil viidi ära kirikukellad.
[[Barokk|Barokne]] kirikutorn ehitati [[1760]]. aastal ja parandati aastail [[1823]]. ja [[1867]]. a.Kiriku Tallinnastornikell, [[Gottwerthmis Koerner|Gottwertharvatakse Koerneri]]olevat pooltKolga onmõisniku krahv Stenbocki kingitus, valati [[1759]]. valatudaastal tornikell, mis olla Kolga krahv[[Tallinna]]s [[StenbockGottwerth Koerner]]i kingituspoolt.
KirikuAastail viimane[[1889]]–[[1890]] ehitusjärktoimusid kestis 1889.–1890.kiriku aastaniümberehitustööd. Ümberehituse projekteeris [[Friedrich Axel von Howen]]. Hoonele pandi nurgakivi 1889. Ehitustööga ei muudetud torni ilmet ja säilitati keskaegse kiriku müürid, kuid neogootistati võlvid ning lisati pikihoonele põikitiivad ja koori idaküljele lõpmiku avara uue käärkambri-ristimiskabeli näol. Põhiplaan muutus [[kreeka
ristirist]]i kujuliseks. Uuendatud Kuusalu kirik pühitseti 16. septembril [[1890]].
Vanema kunstipärandi hulka kuuluvad Kuusalu kirikus [[renessanss]]-stiilis [[kantsel]], [[altar]], [[tornikell]], kroonlühtrid, küünlajalad ja kohrutatud messingbraa 17. sajandist, tinast armulauanõud, paest ristimiskivijalg, nikerdatud vappepitaaf, baroksed nikerduskujud [[Mooses]] ja [[Ristija Johannes]] ([[Elert Thiele]]), [[Martin Luther]]i ja [[Philipp Melanchthon]]i portreed klaasimaalidena ning [[Carl Sigismund Walther]]i maal "Kristus ristil".
Tõeliselt ektsentrilik 27-aastasena Saksamaal surnud [[Kolga mõisamõis]]nik krahv [[Erich Friedrich Magnus Dietrich Stenbock]] (1834–1861) soovis, et ta süda leiaks viimse rahupaiga kodukirikus. ningKrahvi tasüda müüritigi koori lõunaseina. Erich Stenbocki poeg [[Eric Stenbock]] (1860–1895) oli tuntud kui äärmuslik luuletaja.
Kirik on [[arhitektuurimälestis]] ja kuulub Eesti kultuurimälestiste riiklikku registrisse.
| 