Eepos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati 66.197.220.198 (arutelu) muudatus ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Jaanika H
Resümee puudub
3. rida:
Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb [[18. sajand]]i lõpul [[Euroopa]] kirjanduses valitsevaks tõusnud [[romantism|romantilisel]] nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt [[Homerose „Ilias"]]).
 
Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid sai omaseks ka rahvaluuleteaduses. [[Folkloristika]]s nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäija [[Julius KrohnJuurmaa]] arvas, et [[rahvalaul]]ud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval ühe pikemaid ja seikaderohkemaid laulutervikuid. Kui areng saab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos.
 
Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja professionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus.