Jaan Kõue: erinevus redaktsioonide vahel

{{Sõjaväelane

| Taustavärv = #EEDD82

| Pildisuurus = 200px

| Pildi info =

Võeti jaanuaris [[1912]] sõjaväkke ja määrati [[15. Siberi kütipolk]]u, kus lõpetas õppekomando ja ülendati detsembris [[nooremallohvitser]]iks. Läbis võimlemis- ja vehklemiskursuse ning augustis [[1913]] ülendati [[vanemallohvitser]]iks. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osales 15. Siberi kütipolguga, sai [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1914]] [[Kirpitšnik]]u juures lahingus põrutada ja haavata. Sama aasta detsembris saadeti [[3. Siberi kütipolk|3. Siberi kütipolgu]] tagavarapataljoni 1. roodu ning ülendati [[veltveebel|veltveebliks]]. Jaanuaris [[1915]] läkitati sõjakooli, mille lõpetanuna ülendati mais [[lipnik]]uks. [[Nooremohvitser]]ina osales lahingutes [[Austria-Ungari]] vägede vastu, sai raskelt haavata ning langes juunis 1915 [[Solkien]]i juures vangi. Vabanes vangilaagrist ning saabus [[1918]]. aasta lõpul tagasi koju.

 

Vabadussõjas osales alates [[6. jaanuar]]ist [[1919]] Viljandi vabatahtlikkude pataljoni 1. rühmas,<ref name=Helme266 /> võttes osa ka [[Kärstna lahing]]ust.<ref>Silla, P: [http://www.kaitseliit.ee/static/files/2009-05-08_kaitse_kodu_veebruar_2009.pdf Vabadussõja Kärstna lahingust ja selle mälestamisest]. [[Kaitse Kodu!]]. 2009, nr 1, lk 33</ref> Juba samal kuul sai väeosast Viljandi kaitsepataljon, mille 1. jaoskonna ülemaks määrati tõendavate dokumentide puudumisel [[reamees|reamehena]]. Juba veebruari keskel 1919 arvati [[ohvitser]]ide nimekirja ning nimetati pataljoni 3. roodu [[vanemohvitser]]iks. Mais sai väeosa nimeks Sakala partisanide pataljon. Juuni algul 1919 oli hilisema [[Läti]] pinnale jäänud [[Katšanovo]] alevi komandant ning [[Katšanovi vabatahtlike pataljon|Katšanovi vabatahtlike pataljoni]] esimene organiseerija ja juht.